Maatriksi element 2) kui c 0 , siis vektori csuund ühtib vektori suunaga, c Arve a ij maatriksist nimetatakse maatriksi elementideks. 0 korral aga on vektorid Esimene indeks märgib reanumbrit, teine indeks cja vastassuunalised; veerunumbrit. 3) vektori cpikkus saadakse vektori pikkuse ||||korrutamisel arvu c Geomeetriline kujut. moodul
Vektoriga üheselt määratud arve x1, x2 ,..., xn avaldisest (1) nimetatakse vektori koordinaatideks antud baasil B 7. Maatriksi definitsioon. Maatriksi elemendid, peadiagonaal, kõrvaldiagonaal, reavektor, veeruvektor. Lineaarsed tehted maatriksitega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Lineaarsete tehete 8 omadust. Maatriksiks nimetatakse m reast ja n veerust koosnevat ristkülikukujulist arvude tabelit. Arve aij maatriksist nimetatakse maatriksi elementideks. Esimene indeks märgib reanumbrit, teine indeks veerunumbrit. Arvud a11 , a 22 ,..., a nn asuvad maatriksi A peadiagonaalil ja arvud a1n , a2 n-1 ,..., an1 - asuvad maatriksi A kõrvaldiagonaalil. Maatriksi reavektoriteks nimetatakse aritmeetilisi vektoreid. Maatriksi veeruvektoriteks nimetatakse aritmeetilisi vektoreid. (m× n) - maatriksite A = (aij ) ja B = (bij ) summaks nimetatakse (m× n) - maatriksit A + B = (cij ) , kus cij = aij + bij kõigi indeksite i ja j võimalike väärtuste korral
arvude tabelit a11 a12 K a1n a21 a22 K a2 n A= M M O M am1 am 2 K amn Arve aij maatriksist (1) nimetatakse maatriksi elementideks. Esimene indeks märgib reanumbrit, teine indeks veerunumbrit. Def. 2. Maatriksit A = ( aij ) m× n nimetatakse n-ndat järku ruutmaatriksiks, kui tema ridade arv m võrdub tema veergude arvuga n. Seejuures öeldakse, et arvud a11 , a22 , ... , ann asuvad maatriksi A peadiagonaalil ja arvud a1n , a2, n -1 , ... , an1 asuvad maatriksi A kõrvaldiagonaalil. Def. 4. Maatriksi (1) reavektoriteks nimetatakse aritmeetilisi vektoreid
D , kui j = k , a1 j A1k + a2 j A2 k + ... + anj Ank = aij Aik = (6) i =1 0, kui j k . i = k , siis võrdus (5) kehtib omaduse 7 põhjal. Seepärast eeldame, et i k . Tähistagu Tõestus. Fikseerime determinandis D kaks reanumbrit i ja k. Kui D^ determinanti, mis tekib determinandist D tema k-nda rea arvude asendamisel i-nda rea arvudega ai1 , ai 2 , ... , ain . Arendades determinandi D^ tema k- nda rea järgi, saame: D^ = ai1 Ak1 + ai 2 Ak 2 + ... + ain Akn . Omaduse 3 põhjal D^ = 0 , sest determinandi D^ i-s rida ja k-s rida langevad kokku. Siit järeldub võrdus (5) juhul i k . Analoogselt tõestatakse valem (6). Omadus 10
saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis- keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga.
annaabi.ee 
