Hoia read koos (ingl. Keep Lines Together) teatab soovist paigutada terve lõik lehele tervikuna, mitte lubada tema jaotamist mitme lehe vahel. Hoia järgmisega koos (ingl. Keep With Next) määrab, et jooksev lõik peab paiknema samal leheküljel kui järgnev. Leheküljepiir enne (ingl. Page Break Before) valimine käsib jooksvat lõiku alustada uuelt leheküljelt. Ära näita reanumbreid (ingl. Suppress Line Numbers) tühistab ridade nummerdamise kui see on Fail > Lehekülje häälestus… > Paigutus (ingl. File > Page Setup… > Layout) menüüst kehtestatud. Ära poolita (ingl. Don’t Hyphenate) keelab lõigu poolitamise (näiteks pealkirjade puhul). Vorminduse kopeerimine Vormindust saab soovi korral ka kopeerida. Kui oled mingi osa tööst vormindanud omale meelepäraseks, siis märgista see ja klõpsa standardribal nuppu, millel värvipintslit meenutav
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Lõik (nt pealkiri) hoitakse koos temale järgneva tekstiga (pealkirja tekst ei jää üksinda lehe lõppu). Hoia read koos (Keep lines together ) Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku- na Leheküljepiir enne (Page break before) Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers) tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe- kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position), Reanumbrid (Line Numbers)) Ära poolita (Dont't hyphenate) keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade (laadide) juures) TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME)) Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER- Sorteerimine
Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures igati kasulik, kui on võimalik mingi kindla tunnuse järgi rida eristada. Muidu võib kergesti juhtuda, et näiteks sisestamisel tekib kaks korduvat rida ning tavavahenditega ei saagi naljalt öelda, et kustuta üks rida ära ja jäta teine alles. Siin siis on eristajaks tulp nimega ,,id", tüübist int ehk täisarv
ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures igati kasulik, kui on võimalik mingi kindla tunnuse järgi rida eristada. Muidu võib kergesti juhtuda, et näiteks sisestamisel tekib kaks korduvat rida ning tavavahenditega ei saagi naljalt öelda, et kustuta üks rida ära ja jäta teine alles. Siin siis eristajaks tulp nimega ,,id". Nime ette tasub hiire parema klahviga valida primaarvõtmemärk. Et
annaabi.ee 
