tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist
Kui Aloise õige abikaasa suri ootas ta mitu kuud kirikult eriluba ,et abielluda. Olevat viimane aeg ka olnud, kuna Klara oli rase. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus ,, Mein Kampf ,, äkilise türanniga , kuid tegelikult ei osuta miski sellele. Ta kirjutab oma isast ausatavalt kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi lapsega töökoha asjus. Adolf oli arukas kuid tujukas poiss.Rahvakoolides kus ta oli käind, olevat ta olnud tubli ja hea õpilane.Linzi realkooli sisseastumiseksameid tehes kukkus Adolf 2 korral läbi, õnn naeratas talle 3-ndal korral. Tede köitsid ning tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud . Juba pärast esimest õppeaastat Linzi realkoolis (1900/01) jäi Adolf klassi kordama. Õpetajate sõnul puudus poisil töötahe. Tema jonnakus purustati 13-dal eluaastal , ta hakkas õppima kuid tema õppeedukus ei paranenud , 16. aastaselt jättis Hitler keskooli lõpuni. Alates 1905
elatist ilusteerjana. Hitleril hakkas tasapisi raha otsasaama ning ta kolis 1909 Meidlingisse Kodutute varjupaika ning 1910 Männerwohneimi. Seal hakkas ta majakaaslane Reinhold Hanisch Hitleri maale müüma. Hitler tundis et ta on pettasaanud ning tegi Viini politseisse kaebuse. Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja
oli. Raamatust ,,Mein Kampf" jääb mulje et Adolf vihkas oma isa, kuna ta nõudis liiga karmi korda. Adolf kirjutab küll isast austavalt, kuid mainib tõsiseid probleeme poja elukutse valiku asjus. Isa soovis et Adolfist saaks ametnik, Aga Adolf ise soovis tõsiselt kuntsnikuks saada Oma raamatus väitis Hitler et elas vaesuses. Tegelikult sai tema isa suurt pension, tänu millele oli võimalik saada poisil hea haridus. Peale 5 aastat algkooli astus adolf üheteistkümmnesena Linzi realkooli. Sinna kooli sai ta aga sisse kolmandal katsel. Tema vaateid mõjutasis tugevalt professor Leopold Poetschi loengud .1903. aasta alduses suri Alois Hitler, kuid tema pensioni hakkas saama ta naine. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904. aastal kuna tema õppeedukus ei olnud just kiita. Tema haridus tase jäigi üsna madalale, mida ta aga oma raamatus esile ei toonud. 2 Noorus Üleminek iseseisvale elule
okupatsiooni algust. Loodi Pstekomitee 19. veebruaril Maanukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli meldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse vlja kuulutamisega. Pstekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Pts, Jri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (Manifest kigile Eestimaa rahvastele). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Jrgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti rike iseseisvus katkes heksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt vlja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - Phiseaduste vljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees-
Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - · Põhiseaduste väljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu :
annaabi.ee 
