esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroix' mõte, et looduses pole kontuure. Impr. kunstnikud ei jäljenda loodust, vaid jagavad oma muljet sellest (erinevus realistidega). Impr. kunstnikke köitis ka fotokunst, samuti Kaug-Ida kultuurid (Jaapan, Hiina). Claude Monet (1840-1926) 1874. aastal korraldati fotograaf Nadari korteris näitus, millest võtsid osa Salongist väljajäänud kunstnikud. Monet esines maaliga Impressioon. Tõusev päike. Paar päeva hiljem ilmus ajakirjanduses kriitiline artikkel "Impressionistide näitus". Nii sai impr. just Monet maali järgi nimetuse. Monet eesmärgiks oli tabada valguse mõju: nt on ta
pidid kõik riigid olema sõja tulekuks valmis ning vastama jõule jõuga või alistuma. Selline maailmavaade sobis tol ajaperioodil, kuid ajad muutusid ning klassikaline realism ei seletanud enam toimuva põhjuseid, mis tingis realismi kaasajastamist ehk tekkis neorealism. Uusrealismi eesmärk oli likvideerida traditsioonilise realismi puudused ning muuta see ajakohasemaks. Neorealistide vaated mõnevõrra muutusid võrreldes realistidega, kuid mõningad arusaamad jäid samaks. Mõlema koolkonna esindajad olid seisukohal, et rahvusvahelistes suhetes osalevad ainult riigid. Samuti leidsid nad, et ei ole olemas nn. kõrgemat võimu, mis tooks maailmas rahu, vaid maailma valitseb anarhia ning rahvusvahelistes suhetes osalemine toob paratamatult kaasa konflikte, mis on tingitud Piret Jänes 111827RIRIB inimloomusest. Mõned realistid arvavad, et konfliktid kutsub esile maailmas valitsev anarhia
habemenoa järgi) ei peaks me neid oma teooriatesse hõlmama. Nagu enamiku taoliste vastuolude puhul, ei eitanud Ockhami realistidest vastased loomulikult Ockhami habemenuga, nende arvates lihtsalt on sellised asjad nagu universaalid maailma mõistmiseks vajalikud. Kontseptualism Nominalistide ja realistide vahele kujunes ka nn vahendusvool, mis püüdis siduda mõlemat äärmust. Nad tunnustasid koos realistidega, et üldmõiste moodustab iga eseme tõelise olemuse, kuid tunnustasid nominalistide seisukohta selles osas, et üldmõisted on paratamatult seotud esemega. Nad leidsid, et üldmõisted peavad asuma asjas (universalia in rebus). Üheks sellise voolu esindajaks võib pidada Pierre Abélardi (1079-1142). Ta on üks eelskolastilise erioodi silmapaistvamaid mõtlejaid. Kuna ta isa oli väikeaadlik, siis oli tale määratud sõjaväekarjäär. Ta siiski loobus sellest ja lahkust kodust õppima
sajandi kirjanikul ei olnud ilukirjanduslikku eeskuju). Realismil ei olnud sellist manifesti nagu romantismil, pigem oli iga kirjanik ise oma manifest. Siit sünnib realismiteooria mis ei ole ühtne kõigi autorite puhul. Nii tekib küsimus et kes on realist, nt kas Balzac ja Stendhal on ikka realistid kuna nende teostes on ikkagi romantilisi elemente. Kuigi ka teistel kirjanikel nagu Dickens on ka romantilisi momente, siis ei saa ikkagi neid romantikuteks pidada vaid tegemist on ikkagi realistidega. Gustave Flaubert sajandi keskel pärast Edgar Allan Poe enamvähem iseseisvalt tekib esile teatud nõudlikkus kunsti suhtes. Kui realism on vallalelaskmise suund: otsitatakse uusi teid ja võimalusi ja katsetatakse. Kuid nüüd tuleb esile terve hulk kirjanikke kes arvavad et tuleb mõelda mida kirjtuatakse ja sellel peab olema maksimaalne efekt. Üks neist on ka Flaubert. Nende puhul on tegemist estetistidega, oluline on esteetiline tulemus. Öeldakse et
o H. Viitab skinheadide maailmale ja võrdleb neid punkartiega. o Skinhedide puhul on tegemist nostalgiaga,t eatava maagilise tagasipöödumisega ja samalajal punksubkultuuriloogika oli vastupidi, kinnitada, et nad on minevikust eraldatud. · Bricolage tõttu, elementide kopeerimise tõttu, mis pole seaotud reaalse maailmaga, selle tõttu H. Võrdleb punksubkultuuri käitumist realistidega. o Ta näeb punksubkultuuri käitumises teatavat topelteitust. o Niisiis punksubkultuuril on omalaadne esitus. o Võime veel lõpuks esitada kahte subkultuuri tüüpi: A: Staatiline subkultuur nt skinheadid keskendutakse reaalsuse kujundamisele. B: Kineetiline subkultuur nt punksubkluur reaalsust ei väljendata
annaabi.ee 
