Aristotelese loomuõiguse alused: ¤ jumalik loomuõigus - õiglane, arukas, vooruslik; ¤ aegruumis kehtiv, inimlikust allikast pärinev inimeste loodud õigus, mille õiglus, arukus ja vooruslikkus sõltus loomuõiguse elementide tajumisest. Cicero lex aeterna: ¤ loodusseadus (reguleerivad mõitsuseta loodust); ¤ eetilis-õiguslik seadus (moraal; hea/õiglase ja kurja/ebaõiglase vahekord). Cicero leidis, et kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Teoloogilised õigusteooriad Põhipostulaadiks on see, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe), mis kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: ¤ ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus; ¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe.
eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3
See on ka põhjus, miks kvarke vabas olekus ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-antikvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liit- osakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad mesoniteks või barüonideks ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju. Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi üldise esinemistõenäosuse.
ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad tugeva mõju liitosakesteks ehk hadroniteks (mesoniteks või barüonideks) ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju (hard ingl.k. tugev). Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi
ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad tugeva mõju liitosakesteks ehk hadroniteks (mesoniteks või barüonideks) ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju (hard ingl.k. tugev). Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi
kõikidega samamoodi. MÕTTESÜNTAKS EHK SISEMINE PROGRAMM: Tuleb luua üldine plaan, mis teemal räägin (TEEMA, millest, kellest?)ja mida ma üldiselt sellest räägin (REEMA, mida?). Nt et nuga on terav, ja mida siis rõhutan jne. Mahukam ütlus eeldab propositsioonide (elementaarsete mõtete) hierarhiat. Me opereerime (ehk operatsiivsed üksused):,kujutlusetga, mingi skeem, sisemised sõnad. Lapsel võib olla see kavatsus realiseerubki. Pikema ütluse puhul on vaja ette kujutada neid stseene, millest on kavatsus. Nendest allteemadest kavatsen rääkida. SISEMISE PROGRAMMI ÜKSUSTEGA SOORITATAVAD OPERATSIOONID 1) Sisestamine (röövel + suur) + varastas 2) Loeteludse moodustamine ( röövel + (((suur) +(kole)) +puujalg) 3) Liigendamine Väljundid on erinevad: A) baaslausetega: rõõvel oli suur, röövel oli kole, röövlil oli puujag,rööövel varastas memmelt kana. B) Suur ja kole puujalaga rõõvel varastas
hõlmav igavene maailmaseadus (logos; Cicero nimetas: lex aeterna) on kriteeriumiks õiglase ja ebaõiglase piiritlemisel nii riigi kui ka õiguse osas. Seejuures Cicero piiritleb lex aeterna osas: 1) loodusseadusi (reguleerivad mõistuseta loodust); 2) eetilis-õiguslikke seadusi (moraal; hea/õiglase ning kurja/ebaõiglase vahekord). Cicero leidis, et kui miski (nt õiglus) on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimese seadustes see alus realiseerubki. Kui nii on juhtunud, siis ja sedavõrd on inimeste õigus ka õiglane. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, siis on ta pärit subjektiivsest allikast ja amoraalne. Sellisele õigusele ei ole loomuõiguse õigustust, ta on loomuõigusega vastuolus. 27 P.2. Teoloogilised õiguse teooriad Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene
annaabi.ee 
