Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine. But-2-een + H2 -> butaan Hüdraatimine +H2O, Alkohol rühm liitub selle juurde, kus on rohkem süsinike. But-1-üün + H2o -> but-1-een -2-ool Halogeenimine, ainesse halogeen aatomi viimine
mis vaheldumisi oksüdeerub ja redutseerub mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas? vesi 6. Milline järgnevatest ühenditest on vajalik elektronide liikumiseks nii FADH2-lt kui ka NADH-lt hapnikule? CoQ 7. Fotosünteesi protsessis ............oksüdeeritakse ja ........... redutseeritakse vesi, süsihappegaas 8. Klorofülli molekul fotosüsteemi I reaktsioonitsentris pärast valguskvandi neelamist kaotab elektroni. Lineaarses fotosünteetilises elektronide transpordi ahelas eemaldunud elektron asendatakse fotosüsteemilt II pärit elektroniga 9. Milline järgnevatest väidetest ei ole õige RubP karboksülaasi jaoks? Katalüüsib füsforüüulumisreakts 10. Fotosünteesi pimereaktsioonid toimuvad stroomas 11. CAM taimed saavad hoida õhulõhed päeval suletuna ja vähendada seetõttu vee kadu. See on
Oksügeensetel (O2 eraldavatel) fototroofidel (taimed, rohevetikad ja tsüanobakterid) on kaks fotosüsteemi, fotosünteesivaatel mitte-oksügeensetel bakteritel ainult üks fotosüsteem (FSI väävlibakteritel ja FSII purpurbakteritel). Palju klorofülli molekule, kuid vaid üks reaktsioonitsenter. Fotosüsteem koosneb sadadest valgust püüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivne klorofülli molekul nn. reaktsioonitsentris. Valguskvant (hv), mis on püütud antenn-klorofülli poolt, kustub selles esile pii-elektroni ergastuse, mis kantakse resonantsenergia ülekande teel ühelt klorofüllilt teisele, kuni jõuab reaktsioonitsentrisse, aktiveerides selle. Elektronide loovutamisel tekib katioonne vaba radikaal Chl+ (toimib nüüd elektronide aktseptorina) ning taandatud elektronkandja A-. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme: II fotosüsteem on osa fotosünteesi mehhanismist
ne) rühm või ahel. 16. A. Alumine kõver vastab alkaanidele, sest nende keemistemperatuurid on oluliselt madalamad. B. Madalamate alkaanide ja alkoholide korral on erinevus tingitud eeskätt vesiniksidemete rol- list alkoholides. Kõrgemate liikmete puhul pikk ja sarnane süsivesinikahel varjutab osaliselt alkoholide vesiniksideme mõju. 14.714.9. ÜLDISTAV OSA (LK 145) 2. Nukleofiili reaktsioonitsentris on elektronipaar ja negatiivne laeng, sideme moodustab ta selle elektronipaari abil. Nukleofiili tugevuse määrab elektronipaari võime liikuda moodustuvale sidemele, s.t kõik struktuuriefektid, mis nihutavad või delokaliseerivad elektrontihedust nukleofiili tsentrist ära, vähendavad nukleofiili tugevust. Elektrofiili reaktsioonitsentris on tühi orbitaal ja positiivne laeng. Sideme moodustab ta selle
Iga fotosüsteem koosneb antennist(valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist tsentris paiknevatele klorofüll a molekulidele, mis muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Kui klorofüll neelab valguskvandi, elektronid ergastuvad ja muutuvad nõrgemalt seotuks. Reaktsioonitsentris toimub ka laengute lahutamine e. elektroni eraldamine klorofülli molekulilt ning selle kandumine kinoonile(elektroni akseptorile). Klorofüllile jääb seega + laeng ning on tugev oksüdeerija, võtab elektroni luuumenipoolsel küljel paiknevat elektronidoonorilt. (H2O) 117. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumiseks fETAs on vajalik PSI ja PSII koostöö, kuna PSII eraldunud
neeldunud valguse lainepikkus. Seda kasutatakse üleliigse energia kustutamiseks. Eelkõige toimub PSII's, kiirgub välja 680 nm valguskvant. Öeldakse, et PSI ei fluoresseeru, tal on teised meetodid enese kaitsmiseks. 26. Kuidas ja kus toimub fotosüsteemides valgusenergia muutumine keemiliseks energiaks? Valgusenergia muutumine keemiliseks energiaks toimub fotosüsteemide (nii fotosüsteem I, kui ka II) reaktsioonitsentris, kus ergastatud elektron liigub klorofüllilt elektronide aktseptorile, mis on erinevates fotosüsteemides erinevad. Energia peab liikuma fotosüsteemi tsentrisse, sest ühe elektroni(footoni) energiast ei piisa selleks, et elektrone upitada veel NADP'le. Selleks, et valgusenergiat muundada keemiliseks energiaks, peaks vähemalt ühe pigmendi molekuli juures olema elektronide aktseptor, kuhu é-d saavad edasi minna
annaabi.ee 
