kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks (segus b näiteks 1 ml). Kaalumist jätkatakse kuni kõik reaktsioonisegusse lisatavate reaktiivide ja vee kogused on kaalutud. Eeldatakse, et need kogused jäävad samaks kõikide segude korral. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) ~0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. Esimene segu (ainult soolhape ja vesi kaks esimest kolbi) tiitrida kohe praktikumi lõpus,
kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks (segus b näiteks 1 ml). Kaalumist jätkatakse kuni kõik reaktsioonisegusse lisatavate reaktiivide ja vee kogused on kaalutud. Eeldatakse, et need kogused jäävad samaks kõikide segude korral. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) ~0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. Esimene segu (ainult soolhape ja vesi kaks esimest kolbi) tiitrida kohe praktikumi lõpus,
kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks (segus b näiteks 1 ml). Kaalumist jätkatakse kuni kõik reaktsioonisegusse lisatavate reaktiivide ja vee kogused on kaalutud. Eeldatakse, et need kogused jäävad samaks kõikide segude korral. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) ~0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. Esimene segu (ainult soolhape ja vesi kaks esimest kolbi) tiitrida kohe praktikumi lõpus,
= (−(−6800))/(8,314∗298)=0,0027446 15,55 Katseandmed: Uuritud segu: 4) 5 mL 3M HCl + 4 mL etüületanaat 5 mL 3M soolhappe lahuse mass: 5.178 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaat: 3.519 g Reaktsioonisegusse lisatud etanool: 0.686 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kon HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruum Tasakaalusegude tiitrimiseks kasutatud NaOH lahu Tasakaalusegude tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse 1. kolb: 69
tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) ~0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. Esimene segu (soolhape ja vesi) tiitrida kohe praktikumi lõpus, reageeriv segu kõige varem 48 tunni möödudes, veel parem nädala pärast (järgmises praktikumis). Katseandmed Uuritud segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Tühja kaaluklaasi mass: 49,611 g 5ml 3M soolhappelahuse mass: 5,214 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaadi mass: 3,52 g Reaktsioonisegusse lisatud etanooli mass: 0,763 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5160 M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb I: 30,4 mL kolb II: 30,5.mL keskmine: 30,45mL Tasakaalusegu tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5160M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb III: 71,5 mL kolb IV: 71,6.mL keskmine: 71,55 mL
(täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. Esimene segu (soolhape ja vesi) tiitrida kohe praktikumi lõpus, reageeriv segu kõige varem 48 tunni möödudes, veel parem nädala pärast (järgmises praktikumis). 2014 Katseandmed Uuritud segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Tühja kaaluklaasi mass: 49,612 g 5ml 3M soolhappelahuse mass: 5,214 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaadi mass: 3,51 g Reaktsioonisegusse lisatud etanooli mass: 0,764 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5160 M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb I: 30,4 mL kolb II: 30,5.mL keskmine: 30,45mL Tasakaalusegu tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5160M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb III: 71,5 mL kolb IV: 71,6.mL keskmine: 71,55 mL
uresolekul. Kui esimese tiitrimisega ei õnnestu tabada täpset ekvivalentpunkti, tehakse ktiivsuste urdude xi ne küllalt lüsaatori oni puhul tusi saab uutne 3 M HCl etevahel asakaalu selt, on ädala või 3 M HCl etevahel asakaalu selt, on ädala või 5 ml 3 M letanaati ui võeti kse kohe tehakse Uuritud segu: 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Tühja kaaluklaasi mass: 46,615 g 5 mL 3M soolhappelahuse mass: 51,824 - 46,615 = 5,209 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaadi mass: 56,063 - 51,824 = 4,239 g Reaktsioonisegusse lisatud vee mass: 58,789 - 57,824 = 0,965 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,500 M Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala: 1. kolb: 31,9 mL 2. kolb: 31,7 mL keskmine: 31,8 mL Tasakaalusegu tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,500 M Tasakaalusegude tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala 1. kolb: 95 mL 2. kolb: 94,3 mL
Kolvi maht võib olla alates 25 ml kuni mitme liitrini. 4) Lehtreid kasutatakse vedelike valamiseks peenekaelalistesse nõudesse ja filtreerimisel. Kõrvuti klaaslehtritega kasutatakse ka plastmassist valmistatud lehtreid. Lehtreid kasutatakse ka tahke aine üleviimisel kitsa kaelaga nõudesse. Tahkete ainete jaoks kasutatava lehtri alumine kitsas osa on lühem ja suurema avaga. 5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid. Need on paksuseinalised, kaanega hermeetiliselt suletavad nõud.
Jodiidiooni lisamisel (KI lahusena) moodustus samuti kollakasvalge sade. CrO42—ioonide lisamisel ei tekkinud esialgu aga telliskivipunast sadet. Sellepärast otsustasin kontrollida lahuse pH-d, mis pidi antud reaktsioonis olema neutraalne või nõrgalt aluseline. Indikaator aga näitas tugevat aluselist keskkonda (tõenäoliselt eelnevalt lisatud ammoniaakhüdraadi vesilahuse lisamise tõttu ning tekkinud kompleksi ülekaalu tõttu), seega lisasin reaktsioonisegusse natukene hapet, et pH-d alla viia. Selle tulemusel värvus sade telliskivipunaseks, nagu oleks pidanud. Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi on raskendatud, kui lahuses on rohkem Hg22+-ioone, mis, reageerides ammoniaakhüdraadi vesilahusega, annavad vaba Hg. Hõbeammiinkompleksiooni dissotsatsioonil tekib Ag +- ioon, mis reageerib vaba Hg-ga ning sademesse jääb Ag koos Hg ja NH2HgCl-iga. Küsimused 1.Esimese rühma katioonide eraldamine lahusest põhineb rühmareaktiivi HCl
keto-ester etoksiidioon keto-ester anioon etanool (tugevam hape) (tugevam alus) (nõrgem alus) (nõrgem hape) -keto-ester on tugevam hape kui etanool. -keto-estrid on palju happelisemad kui tavalised estrid, sest nende enolaatanioonid on resonantsi poolt stabiliseeritud. Negatiivne laeng on delokaliseeritud kahele karbonüülrühmale. Moodustub resonantshübriid. Pärast esimese kolme etapi toimumist lisatakse reaktsioonisegusse hapet, toimub kiire aniooni protoneerumine, saadakse -keto-ester, kusjuures segus on tasakaal keto- ja enool-vormi vahel. IV etapp :O: :O: :O: :O: ..- + HO RCH2C C COC2H5 3 RCH2C CH COC 2H5 R R keto-vorm OH :O: RCH2C CH COC 2H5
nitreerumine. HNO3 denatureerib valk pöördumatu. Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik 1 Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvitu. 2 Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud . 3 Loksutan reaktsioonisegu. Tekkis valge sade. 4 Soojendan reaktsioonisegu kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Lahus muutus helekollaseks. Reaktsioonisegusse tekkisid kollased sademe tükikesed. 5 Jahutan reaktsioonisegu. 6 Lisan lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Oli tunda ammoniaagile iseloomulikku lõhna juba pärast mõne tilga lisamist. Lahusel on ,,kihiline struktuur"-üles on tume kollane, all on hele kollane. Järeldus Kui valgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid, siis kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade,
Moodustunud ühend on intensiivselt kollase värvusega ja käitub hape-alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzika värvuse. Töö käik · Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvuseta. · Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud . · Loksutan reaktsioonisegu. Tekkis valge sade. · Soojendan reaktsioonisegu kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Lahus muutus helekollaseks. Reaktsioonisegusse tekkisid kollased sademe tükikesed. · Jahutan reaktsioonisegu. · Lisan lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Oli tunda ammoniaagile iseloomulikku lõhna juba pärast mõne tilga lisamist. · Loksutan reaktsioonisegu hoolikalt. Pärast loksutamist oli sade segunenud ning reaktsioonisegu oli ühtlane hägune helekollane lahus. Järeldus Teame, et kui valgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid, siis kontsentreeritud
Viimase mõnekümne aasta üks olulisemaid läbimurdeid DNA analüüsi valdkonnas. Töötas välja Kary Mullis 1983. Lühidalt võimaldab PCR ka väga väikest kogust DNA'd paljudnda mitme suurusjärgu võrra. Paljundatakse pikast DNA molekulist korduvalt ainult mingit konkreetset lõiku. Taoline DNA paljundamine tänu erilistele praimeritele → pikemat tüüpi DNA fragmendid. Kasutatakse kokku kahte praimerit (täpsemalt kahte eri järjestusega praimerit, mõlemat lisatakse reaktsioonisegusse väga suurtes kogustes), mille järjestus ja seondumiskohad DNA ahelale on meile teada. Nendest praimeritest üks seondub DNA kaksikheeliksi ühele ahelale ja teine praimer teisele praimerile, nõnda piiritledes ära selle DNA lõigu, mida tahad paljundada. PCR käigus viiakse DNA süntees läbi keskmiselt 20-40 korda järjest. Iga sünteesireaktsioon moodustab ühe “PCR tsükli”. Tsükkel koosneb sisuliselt kindlatest temp-muutustest, mis korduvad ja kus kindla temp. Juures leiab aset
nukleotiidist, teises A nukleotiidist, kolmandas T ja neljandas C. DNA sekveneerimisel kasutatakse nii keemilist kui ensümaatilist meetodit.Keemiline põhineb keemilistel reaktsioonidel, mis võimaldavad DNA ahelat spetsiifiliselt katkestada kas A, G, C või C + T kohalt. See oli kasutusel DNA sekveneerimise algaastatel. Ensümaatilise meetodi töötas välja Sanger. Viiakse läbi DNA in vitro süntees, kus reaktsioonisegusse on lisatud DNA polümeraas, 4 erinevat desoksüribonukleotiidi ja 4 spetsiifilist terminaatornukleotiidi(ddNTP), millest on igaüks märggitud erineva flourestseeruva märgisega. Selle tulemusena tekivad DNA fragmendid, mis algavad kõik samast kohast, kuid nende süntees on termineerunud erinevatest kohtadest. Sünteesitud DNA fragmendid lahutatakse polüakrüülamiidgeeli. Geelelektroforeesi tingimused on sellised, et sünteesitud DNA fragmendid eristuvad geelist üksteisest
annaabi.ee 
