ning teine halogeen moodustab vesinikhalogeeni. CH + Cl CHCl + HCl nitreerimine nitrorühmaga NO asendamine. CH + HONO CHNO + HO sulfoonimine reageerimine sulfaadiga. CH + HOSO CHSOH + HO Ükski neist reagentidest ei oleiseenesest elektrofiil. Järelikult kõigil reaktsioonides tuleb elektrofiilsus tekitada s.t. vajalik on katalüüs. Tugevalt elektrofiilne katalüsaator on näiteks AlCl, FeCl. Reaktsioonisegud peavad olema täiesti veevabad, siis need soolad on tugevad elektrofiilid. Nt:
loksutasin. See oli 0-proov. Reaktsioonisegu asetasin termostaati tagasi. Samal ajal fikseerisin ka reaktsiooni alguse aja stopperil. 5 minuti pärast võtsin sama pipetiga jälle 3 mL reaktsioonisegu ja panin teise katseklaasi, loksutasin läbi. Reaktsioonisegu panin jälle tagasi termostaati. Samamoodi toimisin ka 10-ndal ja 15-ndal minutil. Sedasi sain 4 katseklaasi, milles oli 5- minutiliste intervallidega võetud reaktsioonisegud TKÄ-s. Pärast viimase proovi võtmist võtsin katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Panin valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning asetasin neile plastlehtrid filterpaberiga. Filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse, teades, et filtrile jäänud sade pole vajalik.
2 Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. 3 Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. 4 Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 5 Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks. Kahe kihi piirile tekkis must- lillakas kiht. Järeldus: Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See tähendab, et lahustes oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5- hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine
Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust. Katseklaasidesse lisatakse 5–6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegud soojendatakse. Järeldus: Želatiinilahus (pildil paremal) ei sisalda türosiini radikaale, mis reageeriksid Milloni reaktiiviga, sest lahus jäi läbipaistvaks. Munavalgu lahus (pildil vasakul) aga näitas positiivse Milloni reaktsiooni: valgu lahus värvus pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Katseklaasidesse lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegud soojendatakse. Järeldus: Zelatiinilahus (pildil paremal) ei sisalda türosiini radikaale, mis reageeriksid Milloni reaktiiviga, sest lahus jäi läbipaistvaks. Munavalgu lahus (pildil vasakul) aga näitas positiivse Milloni reaktsiooni: valgu lahus värvus pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
annaabi.ee 
