Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. keemilised omadused: Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek. Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm. Biotoime: Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid.
korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom vähe, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek Vesinik põleb broomis, mille tagajärjel tekib terava lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid: H2 + Br2 à 2 HBr Vesinikbromiidi lahustamisel vees saadakse vesinikbromiidhape. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa
korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamikelihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek. Vesinik põleb broomis, mille tagajärjel tekib terava lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid. Kasutusalad Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm.
Kloor- metallid reageerivad klooriga üldiselt madalamal temp-il kui nende oksiidid. Naatriumkloriid ja vask(II)kloriid on ioonilised ning kõrge sulamistemperatuuriga tahkised. Titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on molekulaarsed ning sublimeeruvad suhteliselt kergesti. MnO2+4HClMnCl2+2H2+Cl2/ Ca(OCl)2+4HClCaCl2+2Cl2+H2O Broom- paljud metallid reageerivad energiliselt Br2, sageli tekib metalli pinnale soola kaitsekiht, mis takistab edaist reaktsiooni, reaktsioonikulgu soodustab vee juuresolek, täiesti püsivad Br2 toimele on Pt ja Ta. 3NaOBrNaBrO3+2NaBr/ 4Cu(BrO3)22CuBr2+2Br2+2CuO+11O2 Iood- metallidega reageerib kõrgemal temp, aktiivsematega (Mg, Al, Zn, leelis- ja leelismuldmetallid) juba toatemp, vee juuresolekul paremini. 57. Võrrelge halogeenide oksohapete omadusi, lähtudes halogeeni oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage