Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Katsetuse planeerimine 25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor plaaniliseks hoolduseks. Seoses sellega otsustati katsetada reaktori turvasüsteeme. RBMK-1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett senikaua, kuni tuumkütust jätkub. Ka reaktori avariilisel peatamisel peab jätkuma reaktori jahutusvee tsirkulatsioon. Tšornobõli reaktoritel oli kolm varu-diiselgeneraatorit, mis pidid tagama veepumpade töö elektrikatkestuse korral, kuid need saavutasid veepumpade käigushoidmiseks vajaliku võimsuse 40- sekundilise viivitusega. Katsetuse käigus taheti kontrollida, kas reaktori avariilisel peatamisel suudab inertsist pöörlev auruturbiin anda piisavalt elektrit, et varugeneraatorite käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi. Test viidi eelnevalt
aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter. Kütust hoitakse metallkonteinerites ja reaktori südamik asub surveanumas. Massiivne betoonvarjestus kaitseb reaktori südamikust lähtuva kiirguse eest. Enamikel reaktoritel on 4 reaktoreid ja soojusvahetajaid ümbritsev lisa kaitsekest. Kasutamata kütuse aktiivsus on nii madal, et seda võib käidelda ilma varjestuseta. Tuumareaktoris kasutatud kütus on palju aktiivsem. Seda põhjustavad kütusest tekkivad lõhustumissaadused. Kui reaktoriga peaks toimuma avarii vabaneb keskkonda suurel hulgal raadioaktiivset materjali. Kui kasutatud kütus eemaldatakse reaktorist, siis see on kõrge temperatuuriga ja sulamise vältimiseks seda jahutatakse ning varjestatakse.
eriti veepumpasid. Reaktor vajas vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma senikaua kuni tuumakütust jätkub. Diisel generaatoreid kasutati , et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel. Saatuslik test 25. aprillil kell 1:23:04 algas eksperiment, turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, selle tagajärjel neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, reaktori tuumas olev aurutase suurenes ning jahutajad kuumenesid üle. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema
Ø 25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor plaaniliseks hoolduseks. Ø RBMK1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett senikaua, kuni tuumkütust jätkub. Ø Katsetuse käigus taheti kontrollida, kas reaktori avariilisel peatamisel suudab inertsist pöörlev auruturbiin anda piisavalt elektrit, et varugeneraatorite käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi. Ø Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, kuid negatiivsete tulemustega. Ø Turbiin ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust. Eelnenud tingimused ü Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli päeval. ü Energiaploki päevane meeskond vähendas reaktori võimsuse 200 MWni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi piirkonna elektrijaam ning Kiievi elektrivõrgu dispetser
hoidmiseks, oli Xe-135 tootmine. 25. Aprilli päevaajal, planeeriti neljas reaktor seisata, ülevaatluse eesmärgil. Vastu võeti otsus, et katsetada reaktori turbiini generaatorit, et kas too genereerib piisavalt elektrit et reaktori ohutus-süsteeme jooksutada (eriti veepumpasid), sündmuse käigus kadus osake välist elektrijõudu. RBMK-1000 reaktor vajab vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma, senikaua kuni tuumakütust esineb, Tsornobõli reaktoritel oli paar varu-diisel generaatorit, kuid enne kui nood täiskiiruse saavutasid, oli neil 40 sekundiline viivitus, reaktorit kasutati, et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendaks end reaktorist lahti, ning siis lubaks keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid(välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus
kontuuris. Edasine töö on analoogiline PWR reaktoritüübiga. 17. Kiiretel neutronitel töötavad reaktorid Fast Breeder Reactor - FBR Kongressi otsusega keelati Ameerikas kasutada. Inglased on ka loobunud. Pranslaste Phenix 250 MW töötab siiani (alates 1973. aastast). Superphenix 1240 MW töötas 1985-98, probleemide tõttu kinni pandud. Nendes reaktorites kasutatakse tuumakütust 60 korda efektiivsemalt kui aeglastel neutronitel töötavatel reaktoritel. Ennustatakse, et 2050. aastaks on enamus reaktoreid kiiretel neutronitel. Aeglasel arengul on mitmeid põhjusi. Üheks neist on tehnilised raskused. Teine on selliste reaktorite hind. Praegu on uraan nii odav, et nad pole majanduslikult tasuvad. Plutooniumit tekib rohkem, kui algset tuumakütust kulub. Kütus PuO2/UO2 segu – 20% rikastatu UO2, 80% PuO2. Soojuskandja: Pb ja Na segu. Naatrium ei tohi mingil juhul veega kokku puutuda! Joonis 4 fotokast! Aktiivtsoon: D = 3,66 m h = 1m
Kanalit läbib soojuskandja (vesi) rõhu all 6,5 MPa, mis reaktoris aurustub; väljuva auru temperatuur on 280 oC. Reaktori soojusvahetussüsteem sarnaneb trummel-aurukatla omaga selles on 4 aurutrumlit ja 8 ringluspumpa (igaüks võimsusega 5,6 MW); vastavalt sellele on kanalid jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust saab reguleerida 211 juhtvardaga. Võrreldes vesireaktoritega on grafiitmoderaatoriga RBMK-reaktoritel rida omapärasusi, millest olulisimad on: - uraani 238U intensiivsem muundamine plutooniumiks, mida saab äratöötanud kütusevarrastest eraldada ja kasutada nt tuumarelvade tootmiseks; - soojuskandja (vee) toimimine liigsete neutronite neelajana; sellest järeldub, et vee liigkuumenemisel või ülemäärasel keemaminekul soojuslike neutronite kogus ning koos sellega reaktori võimsus suureneb (positiivne termiline ja mulliefekt); reaktori ebastabiilsuse
annaabi.ee 
