punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800 . b) Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X =1.0±jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, mille aktiivtakistus R=1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks valisime liinile lülitatava lühise pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus Xx. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini Xx. Saadud nihke teisendasime mm-ks. L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V
Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X = 1,0 ± jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, millel aktiivtakistus R = 1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks. l1 = 430 * 0,042 = 18,06 mm Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks tuli liinile lülitatava lühise pikkus valida selline, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus X x. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime ta juhtivuseks ning liikusime sealt generaatori poole punktini Xx. Saime nihke lainepikkustes 0,3435 0,25 = 0,0935 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes l2 = 430 * 0,0935 = 40,205 mm 4. Uue seisulaineteguri mõõtmine Koostasime vastava sobitusskeemi reaalselt
mehhanismide väära talitlust ning põhjustada nende rivist välja langemist. Kuna aga täiturmehhanismid on üheks osaks süsteemist, siis võib ühe seadme rike osutuda saatuslikuks kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahela kogutakistus koosneb aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuse X summast. Reaktiivtakistus on põhjustatud mittelineaarsete elementide (kondensaator, induktiivpool) olemasolust vooluringis, mis on võimelised ajutiselt salvestama energiat. Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L
Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ teisendusega. Filtri impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema imaginaarosa X kannab aga reaktiivtakistuse (reactance) nime Reaktiivtakistust põhjustavad elektriahelas olevad mahtuvused ja induktiivsused Impedantsi moodul |Z| määrab vahelduvpinge- ja voolu amplituudide suhte ning faas φ näitab faasinihet pinge- ja voolu vahel 72. Klemm, port, multiport Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil vähemalt kaks klemmi
kaitse aparaatide rakendamiseks. Rikkevoolu kaitselüliti kaitseb isolatsiooni rikke korral, eesmärgiks on kaitsta inimese elektrilöögi eest. Automaat kaitselüliti kaitseb lühiste korral juhtmeid sulamise eest katkestades lühisvoolu rikkesilmustes. Juhtmed ja kaitseaparaadid peavad olema omavahel sobitud. Maandatud süsteemi puudus võrreldes täielikult isoleeritud süsteemidega: kui inimene puutub ainult ühte faasi juhet siis ta moodustab kondensaatori maaga ja saab elektrilöögi reaktiivtakistuse tõttu(oomi seaduse järgi). Samal põhimõttel töötab ka pinge indikaator, selle ohu tõttu kasutatakse haiglates maast isoleeritud IT süsteemid. TN-C süsteem Terre- neuraal-combine maandusjuhe on ühendatud 0juhiga tarbija lähedale, tnc juhistikus talitleb neutraal juht ning töö kui kaitsejuhina, seda nim PEN. Iga kereühendus on 1he faasiline lühis ja toob kaas liigvoolu rakendamise. TN-C juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. See süsteem oli
annaabi.ee 
