30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonides. (joonis) 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. - Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid (omavahel). Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud. 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: 2CH3OH+O22HCHO+2H2O; Ketoonid - 2H3CCH(OH)CH3+O22H3CCOCH3+2H2O; Karboksüülhapped CH3CH2OH+O2CH3COOH+H2O. 33. Ennustage aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi
Rvõrrand!! Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud! 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: Rvõrrand!! Aldehüüdi edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side
Embrüonaalne histogenees.Kudede geneesil rajanev kudede süsteem. Morfoloogilis-füsioloogiline süsteem Koed on hulkraksete organismide pika evolutsiooni tulemus.Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude
Samas isegi kui heteroaatom ei osale kordse sideme tekkes, aga tema elektronpaar on hübridiseerumata orbitaalil, osaleb ta konju- gatsiooni ja/või aromaatsuse tekkes. Et konjugatsioon on energeetiliselt soodne, siis p-elektronide rikkad süsteemid heteroaatomi lähedal võivad viimast "sundida" hübridisatsiooni muutma. 45 Elektroonsed efektid orgaanilistes ühendites Asendajate elektroonsed efektid on aluseks orgaaniliste ühendite reaktiivsusele. Seetõttu on elektrooniliste efektide põhiaspektide teadmine oluline biomolekulide ja ravimite reak- tiivsuse mõistmisel. Elektroonsed efektid (induktiivne, mesomeerne) mõjutavad elektron- tiheduse jaotumist molekulis. Viimane sõltub ka aatomite elektronegatiivsusest. Elektro- negatiivsus on aatomi võime tõmmata enda poole kovalentse sideme valentselektrone. Kesksete elementide-organogeenide elektronegatiivsuse skaala (Paulingi järgi) on aga all- järgnev:
annaabi.ee 
