mitmetähenduslikkust. Tihti kasutatakse sõnasõnalist tõlget selleks, et näidata mingi piltliku või erilise väljendi algupärast struktuuri: "Munamägi", literally "egg-hill". Reaalune tõlge on tavaliselt luuleteose sõnasõnaline või toortõlge. Kellegi teise tehtud reaalust tõlget kasutavad luule tõlkijad sageli abivahendina lõpliku tõlke tegemiseks. Tõlkijaks nimetatakse sellisel juhul ikkagi lõpliku teksti loojat. Reaaluse tõlke kasutamisel pruugi tõlkija mõnikord isegi algteksti keelt osata. Proosatõlge on luuleteose tõlge proosasse. Proosatõlget kasutatakse parema tähendussamasuse saavutamiseks. Keerulisse või raskesti kasutatavasse luulevormi tõlkides võib tõlgitavas keeles tulla puudus vormi sobivast adekvaatsest sõnavarast. Luuletõlke puhul püütakse enamasti leida samasugune või lähedane luulevorm (värsimõõt, riimid jne). Mõnikord ohverdatakse selle nimel täpne tähendussamasus.
Ristikivile ei tähenda fantaasia "hiiglasi ega koletisi, imelampe ega lendavaid vaipu, vaid maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud". Fantaasia tõukeplatvormiks on tegelikkus, millest kujutlus ei saa hetkekski eemalduda. Mõtesta lahti määratlus: "realistlik muinasjutt". Autor ei pidanud fantaasiaks muinasjutlisi koletisi ja lendavaid vaipu, pigem reaaluse fantaseerimisse. Ta põimis omavahel tegelikkuse ja kujuteldava. Kuidas autor mõistab reaalsuse ja fantaasia, ärkveloleku ja unenäo suhet? Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta fantaasiarikkaks ning romaan oli kirjutatud justkui ühest seiklusest ärkvel olles, kuhu on ta sisse seganud unenäolised pildid. Unenäoline maailm Unenäo elementide põimumine tegelikkusega
*tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne) *tõenarratiivide kadumine *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi varjamise teooria *eesmärkide kadumine *varjamine ei ela enam reaalsuses, vaid elame H ÜPERREAALSUSES *simulaakrum originaali ja koopia erinevuse kadumine *hüperreaalsuses ei ole enam selliseid mõisteid nagu originaal ja koopia *luuakse teatavaid reaaluse mudelid, millele tegelikke vasteid pole olemas *inimsed elavad koopiate keskel, nõudmata originaale *inimesed käsitlevad simulatsioone reaalsusest reaalsemini kui olemasolevaid asju *postmoderne meeida ei loo kujutusi sellest, mid on päriselt olemas, konstrueerib reaalsust (massimeedia) representeerima *Borges maailmaga suhtlemine simulatsioonide kaudu 53 *"Disneyland" inimeste p õgememine reaalsusest Disneyland'I B ütleb
o Samal ajal jätkub see, et esitatakse meile universaalseid lahendusi. o Eesmärk on kadunud, ei saa enam tõena võtta. · Hüperreaalsus simulaarkeum o Hüpperraalsus - reaalses maailmas saame alati teha reaalsetest objektidest koopiad kuid hüperreaalseus seda teha ei saa. Luuakse mingisugised reaalsuse mudeleid, millel mingit vasadantid reaalsusega pole. Meie ümber on reaaluse similatsioonid samal ajal kui reaalsus ise taandub. o Hüperreaalsus reaalsuse kadumine. o Inimesed elavadki sisuliselt reaalusest loodud koopiate keskel. o Vähe sellest, inimesed käsitlevad simulistastsioone reaalusest reaalsemiana. · Massimeedia konstrueerib reaalsust, mitte ei anna seda edasi. · Representatsioon o esindama, edasi andma. Hüperreaaluse mõistet saab avada ka nii · Disneyland o Ühiskonnas on vanglad.
annaabi.ee 
