territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks. Personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud unioonid, mille eesmärk on teostada ühist riigikaitset. Üks riigipea ning rahvusvaheliselt tunnistatakse ainult uniooni. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Majanduskoostöö ja kaitse koostöö. Ühist riigipead ei ole.
võib mingi trooni vabks jäämine monarhi surma tõttu konflikte selle täitmiseks eri dünastiate poolt nt 17. 18. saj. euroopas toimus vabaks jäänud troonide hõivamiseks rida sõdu mida tuntakse pärilussõdade nime all(hispaania, austria, poole pärislussõjad). ühise riigipea olemasolu et riigid kaotaksid iseseisvuse. need riigid jäävad rahvusvahelise õiguse subjektideks ja võivad sõlmida ka omavahel lepinguid. selliseid liitriike esineb siiski harva. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud liidud, mille eesmärk on tavaliselt korraldada ühist riigikaitset. reaalunioonil on üks riigipea ja rahvusvahelises suhtlemises tunnistatakse õiguse subjektina vaid uniooni. siseriiklikes küsimustes on liidu osalised süveräänsed. reaaluniooniks oli näiteks austria-ungari aastatel 1867-1918. taani ja island 1918-1944. vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks.
pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Seda iseloomusta see, et ei ole ühtset maksu ega õigussüsteemi. On kaks reziimi. Poliitiline reziim: on riigivõimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatia v vabaduste ja õiguste olukorda riigis ning riigi võimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Unioonid- Monarhiate vahel moodustatud liitriigid. Personaal unioonid ja reaalunioonid (Austria-Ungari impeerium) ISE KIRJUTATUD KONSPEKTIST! 73. Poliitiline reziim. Demokraatlik poliitiline reziim ja anti-demokraatlik poliitiline reziim. Dem.Pol. rez- Riigivõim lähtub rahvast ja toetud rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda iseloomustav poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine PS ja nende tagamine riigi poolt. Võimude lahususe põhimõtte järgimine. Sõltumatu kohtute poolt
järgmine on juba kinnistusüksuse tasand (krunt - elamu-, talu- või ettevõttekrunt jne). Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid: 1) ajaloos varasem vorm - unioonid, st monarhistlike riikide ühendused, mis moodustamise viisi ja eesmärkide poolest jagunevad: a) personaalunioonid, b) reaalunioonid; 2) ajaloos hilisem vorm ning kaasaeg - konföderatsioonid. Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea (monarh); reaalunioonid on riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil on oma riigipea (monarh). 43 Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, mille eesmärk on tavaliselt olnud