praktiliseks väljenduseks. Täpsemalt öeldes on avalik administratsioon loodud just nimelt vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Neid võib liigitada vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Neid võib ka nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. Toimingute puhul saab eristada teatud liike: Reaaltoimingud – soovitud mõju on faktiline. Näiteks politseiniku kumminuia löök, liikluse jälgimine, kinnipeetavale asja väljastamine või rahalise toetuse väljamaksmine. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks.
Jaatava vastuse korral tuleb kasutada haldusakti osaliselt kehtetuks tunnistamise võimalust. Silmas tuleb pidada ka seda, et haldusakti osaline kehtetuks tunnistamine ei tohi muuta haldusakti kehtima jäävat osa õigusvastaseks. Haldusakti muutmine ei ole aga HMS §-s 59 sätestatud ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis (vt ptk 9.7.3) 2. Haldustoimingud 2.1 Halduse toimingute liigid ja õiguspärasus. Haldustoimingud jagunevad: reaaltoiminguteks ja õigustoiminguteks. Reaaltoimingud – eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigussuhte tekkimist. faktilised toimingud – materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud – kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud – nt vallasekretär tõestab dokumente Õiguslikud toimingud – eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja
lõpetatakse eksisteerivaid. Nende toimingute alusel tekkinud suhetele on iseloomulik see, et siin on üheks pooleks avalik administratsioon, teise poolena võivad esineda kodanikud, juriidilised isikud jt. subjektid. Nimetatud toimingutele on omane õiguslik iseloom, nad on õigusliku tähendusega, nende sihiks on õigusliku tagajärje tekitamine. Õigustoimingute avaldusvormiks on haldusaktid. teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Võiks nimetada reaaltoiminguteks. Reaaltoimingutele on iseloomulik see, et nad ei ole suunatud õigussuhete loomisele. Nad ei muuda üldjuhul õiguslikku olustikku. jagunevad kolmeks: o administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus, näiteks liiklusummikute kõrvaldamine o toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja vormiks teatavad dokumendivormis aktid - teated, hoiatused, kutsed jne Neid
vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte 49 suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Üks osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. A.T. Kliimann on neid liigitanud vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine,
vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte 49 suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Üks osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. A.T. Kliimann on neid liigitanud vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine,
annaabi.ee 
