muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi
nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT
ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad
suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed
konstandid- mistahes protsessis vaadeldavad suurused: =3,14..., e =2,71
1. väärtused on diskreetsed x: x1,x2,x3 (arvjada) 2. väärtused omand pideva
alamhulga reaalteljel (+joonised!): *X={x IR|axib} lõik * X={x IR|a
x→a funktsioonil f on punktis a kõrvaldatav katkevus. Näiteks, funktsioonil x 7→ sinx x on punktis x = 0 kõrvaldatav katkevus (kontrollida!)z. Mõnedes allikates eeldatakse, et lugeja kõrvaldab katkevuse iseseisvalt, näiteks võidakse kirjutada f : R → R, f (x) = sinx x , ning oodatakse, et sellisest kirjutisest loetakse välja kogu reaalteljel pidev funktsioon sin x x , kui x 6= 0, f (x) = 1, kui x = 0. Kui funktsioonil f eksisteerivad katkevuspunktis a mõlemad lõplikud ühepoolsed piir- väärtused, kusjuures need ühepoolsed piirväärtused on erinevad, siis kõneldakse esimest liiki
Kui uuritaval juhul vaadeldavad piirv¨a¨artused suuruste k ja b leidmiseks eksisteerivad, siis eksisteerib kaldas¨ umptoot, kui ei, siis mitte. N¨ aide 2. Leiame joone x6 + x2 + 6 y= x2 - 1 60 umptoodid. See funktsioon on m¨a¨aratud kogu reaalteljel, v¨alja arvatud x = ±1, as¨ mis on funktsioonile teist liiki katkevuspunktid. Leiame u¨hepoolsed piirv¨a¨artused neis punktides: x6 + x2 + 6 8 x6 + x2 + 6 8 lim 2 = +, lim = -, x-1- x -1 +0 x-1+ x2 - 1 -0
liikumine, külmakraadid signaalianalüüs Tehted kompleksarvudega Selgub, et kompleksarvud on väga toredad ja nendega saab teha kõike, mida reaalarvudega, ja veel rohkematki. Liitmine ja lahutamine Kompleksarve saab liita ja lahutada, tuleb lihtsalt liita ja lahutada eraldi reaal- ja imaginaarosa: näiteks . Nagu reaalarvude liitmisest võib mõelda kui liikumisest ühes või teises suunas reaalteljel, võib ka kompleks- arvude liitmisest mõelda geomeetriliselt. Seekord liigume lihtsalt komplekstasan- dil, vastava arvu samme reaaltelge mööda, vastava arvu imaginaartelge mööda. 93 Korrutamine ja jagamine Kompleksarve saab edukalt ka korrutada ja isegi jagada. Tulemuseks on endiselt alati kompleksarv. Näiteks arvuhulgad