muulaste kuritegevust näidata suuremana kui eestlaste oma! Maailmas toimunud õnnetustest ja hädadest jõudsid ajakirjandusse vaid need, mis toimusid läänemaades, Hiinas ja teistes mitte NSVL sõprades. Kommunistlikus ja sellele sõbralikus leeris toimunud katastroofe praktiliselt ei kajastatud või tehti seda väga pinnapealselt. Raamatud odavad, suurtes tiraazides , teatav valik, ka maailmakirjandust, täiesti olemas. Eestlasi peeti suurteks lugejateks TEADUS- osa reaalteadusi kõrgel tasemel(astronoomia,füüsika, keemia, spordimeditsiin jne). Humanitaarteadused- keeleteadus, ajalugu, psühholoogia jt toimisid nii nagu võimalik antud tingimustes. HARIDUS- 3 Baltimaad suutsid säilitada · emakeelse kõrghariduse · osa õppekirjandust oma autoritelt · 60-tel algas süvaõppeklasside rajamine 70-te keskpaigast üle NSVLiidu kohustuslik keskharidus, toob kaasa protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine NOORED
Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata jäänud üks kasutatud mõistetest. Tõsi, T. Kuhn isegi tunnistab, et tema paradigma-mõistel võib olla eri tähendusi, ent üldjuhul kasutab ta seda ise muinasajajärgse teadusprotsessi kohta. Pealegi, pidades silmas rohkem just reaalteadusi. Kuna kasutatud kirjanduse loetelus T. Kuhni nimi puudub, pole ehk raamatu autor teadvustanud, kus ja mis põhjusel teaduses paradigma- mõistet kasutatakse ning mille kohta see käib. Seoses T. Kuhni teadusteooriaga ilmneb aga veel üks M. Remmeli mitteteaduslikuks pidamise faktor. Nimelt peaks T. Kuhni käsitluse järgi teadusmaailmas võistlevate paradigmade pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki (Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M
loodusteaduslike distsipliinide üliõpilasi (peamiselt TÜs). Miks läheb niivõrd vähe keskharidusega noori õppima tehnoloogilistele erialadele, kuigi majandus, eriti tootev- töötlev tööstus ja ehitus vajavad just selliste erialade inimesi ning palgad pole inseneridel ja tehnoloogidel halvad. Reaalainete spetsialistidel on keskmiselt suurem võimalus teha karjääri ettevõtete tippjuhtkonda või saada suurte korporatsioonide omanike ringi. Samuti on reaalteadusi õppinutel hea läbiöögivõime avalikus halduses ja poliitikas. Tehnoloogiliste erialade populaarsuse kasv nende noorte hulgas, kes on soovivad omandada kõrgharidust ning on samas huvitatud kõrget kvalifikatsiooni nõudvast hästitasustatud tööst, on meie majanduse arengule väga oluline. Eesti mahajäämus tootlikkuse ning lisandväärtuse osas on Euroopa Liidu edukamate liikmesriikidega võrreldes veel liiga suur. Rahvusvaheline majandusstatistika kinnitab, et tööstussektoris
Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel. Comte (1798-1857): Comte oli esimene, kes eristas selgelt omavahel tavafilosoofia ning teadusliku filosoofia. Tema jaoks oli tingimata oluline mõista enne reaalteadusi kui hakata hindama keerukat ja kompleksset inimühiskonda. Tema vaatenurgast aitab see määratleda üksikasjalikult sotsioloogiliste meetodite empiirilised eesmärgid. Positiivsest sotsioloogiast peab enne aru saama, et mõista üldse teisi teadusi. “Psühholoogiast ei saa teadust.” Füsioloogilised avastused ja eksperimentaalpsühholoogia teke Sir Ch. Bell, F. Magendie (19.saj): erinevad mentaalsed funktsioonid on vahendatud erinevate
Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). 4.2. J.W.Goethe elu ja looming ,,Faust" 17451832. Johann Wolfgang sündis Frankfurdis Maini ääres jõuka kodanlase peres ja sai mitmekülgse hariduse. Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis.