4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda.
Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“
ja alateadlikul motivatsioonil. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: id ehk miski, alateadvuslik osa, mille keskmeks on sugutung (libiido). Naudinguprintsiibist lähtuv id juhib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad
rahuldada tungidest tingitud vajadusi. Ta on MINA antitees. On AMORAALNE ehk moraaliväline. · Umbes kuuendal või seitsmendal elukuul tekib ego MINA. 1. See kontrollib tajude ja liigutus aparaadi tööd, 2. jätab maha mälujälgi, 3. teeb valikuid ja koostab tulevikuplaane. 4. Ainult MINAs tekib teadvus ja ainult MINA saab tunda hirmu. 5. Tema funktsiooniks on ka millegi teadvusest väljatõrjumine või mõne tungi rahuldamisega viivitamine. 6. Juhundub oma tegevusest reaalsuseprintsiibist 7. Püüab olla MORAALNE. 8. Ego kanaliseerib nii MISKIT kui SUPERMINA ja püüab mõlemat tasakaalustada. · Superego ehk ÜLIMINA. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. MINA kasutab ÜLIMINA kui ideaalset standardit oma tõekspidamistele. ÜLIMINA on ÜLIMORAALNE ja seepärast väga karm kõige suhtes, kes seda ei ole. Freudi seksuaalsuse käsitlus
annaabi.ee 
