korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus
kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud , teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. 44. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 45. Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas?
korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline
kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud , teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. Valdavalt nähakse selles realiseeriisõigust. Seda põhjendatakse asjaoluga, et reaalkoormatis annab õigustatud isikule nõude mitte võlguoleva soorituse väljanõudmiseks, vaid ainult väljavaate kinnisasja realiseerimise kaudu teatud rahasumma söömiseks. Teiste sõnadega reaalkoormatis on realiseerimisõigus, mis annab nõude sundtäitmise talumiseks sissenõutavate soorituste tõttu. Sooritused, mille eest kinnisasi vastutab, võivad olla: · rahalised · esemelised
annaabi.ee 
