4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter
4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter
ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule
nii palju kui seda oli ,,Kivist viiulites" ning ei ärata seejuures nii palju tähelepanu. (Kalda, 1991) 2.5 ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) See luulekogu on hoopis teistsugune kui eelmised oma isikliku ja intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni tõttu. Konkreetne Kross mõlgutab mõtteid ajast ning maailmast, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised,
(Nahkur,A.2005, lk 29) 2.2 Tragöödia ja komöödia Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimesesuhe jumala(te)sse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Ajalooliselt võttes on kreeka tragöödia tähtsus laiem kui lihtsalt esteetilise elamuse pakkumine: seal antakse pilt sotsiaalsetest, eetilistest ja psühholoogilistest reaalidest, hõlmates kogu seda vaimumaailma ja materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjanduszanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill,A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1) proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2) parodos ehk kooride ilmumine.
Hiljem võtsid asjatundjad töö üle.(Nahkur,A.2005, lk 29) 1.2 Tragöödia ja komöödia Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimesesuhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Ajalooliselt võttes on kreeka tragöödia tähtsus laiem kui lihtsalt esteetilise elamuse pakkumine: seal antakse pilt sotsiaalsetest, eetilistest ja psühholoogilistest reaalidest, hõlmates kogu seda vaimumaailma ja materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjandusžanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill, A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1. proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2. parodos ehk kooride ilmumine. 3
annaabi.ee 
