1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 25.Metaani graafik. Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19,
alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 3. Reaalgaasi definitsioon ja näide. Reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega, pole võimalik lõpmatult kokku suruda nagu ideaalgaasi Osakeste vahel mõjuvad nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud Gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega Molekulide põrkeid ei saa lugeda absoluutselt elastseks, sest kokkupuutel seintega tekib hõõrdumine Hõredaid reaalgaase saab kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%) N2 78,08; O2 20,95; Ar 0,93; CO2 0,03; Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0,01%; niiskus (veeaur) 1. Atmosfääri koostis 2. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat)
Xi on komponendi moolmurd konsent. Gaasi segus, kui komponendi moolide arv on: n=n1+n2...+nk REAALGAAsides on gaasimolekulide vahel van der Waasi jõud ja gaasi molekulid omavad ruumala. Reaalgaaside käitumise kõrvalekaldeid ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp. ja kõrgetel rõhkudel kui kaugused molekulide vahel on väiksemad. Reaalgaasie puhul kasutatakse piiratud rakendusega olekuvõrrandeid, millest üks lihtsamaid on VAN DER WAASI võrrand: (P+/V2 )*(V-b)=R*T Reaalgaase iseloomustab kristalse oleku olemasolu esinemine ja kriitilised parameetrid. Kriitilises olekus läheb gaas pidevalt üle vedelikuks ilma, et tema parameetrid muutuksid. Gaasid on vedeldatavad allpool kriitilisi parameetreid. 4.4 Vedelikud kui kaugused molekulide vahel muutuvad võrreldavaks molekulide mõõtmetega, hakkavad molekulide vahelised jõud takistama molekulide vaba liikumist. Aine sisestruktuuris ilmneb teatud korrapärasus. Tekib VEDEL AGREGAAT OLEK
Seletada joonise alusel need mõisted! 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 30. Reaalgaasi definitsioon. molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. n 2a Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: P V nb nRT V2 a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 31. Atmosfääri koostis 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 32. Plahvatavad gaaside segud- tuua näiteid NH3- õhu segu on plahvatusohtlik.
30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 31. Reaalgaasi definitsioon ja näide. Reaalgaasi molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: n 2a P V nb nRT V2 a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 32. Atmosfääri koostis. 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000)
annaabi.ee 
