Avastas penitsiliini ( rohehallik) Petri tassis olnud hallikukolooniast eraldatud aine, mis on ravimiks sarlakite, kopsupõletiku, gonorröa, meningiidi jne vastu. 4.Millised on antibiootikumidega ravimise põhimõtted? Mis juhtub nende põhimõtete eiramisel? Miks antibiootikumidega ei saa ravida viirushaigusi? Antibiootikumide ravipõhimõtted: * kindla haiguse vastu (bakterhaigus) * ravimise aeg peab olema piisav * ravimite kogus piisav Kui neid põhimõtteid eiratakse, tekivad ravimiresistentsed bakteritüved, nt tuberkuloos antibiootikumid enam ei mõju, bakterirakkudes tekivad plasmiidid, nende koostis võimaldab üle elada ebasoodsad tingimused. Antibiootikumidega ravitakse bakteriaalseid nakkushaiguseid, viirushaiguseid aga nendega ravida ei saa, kuna viirused on rakutud olesed, mis kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 5. Kirjelda järgmisi bioloogilisi rakendusi(Milliseid organisme kasutatakse?
suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas ootamatuid tagajärgi ökosüsteemile ja kahju jõudis inimeseni ringiga tagasi. Tänapäeval keskendutakse haigustekitajale endale. On õpitud tundma parasiidi eluringi ja levikut. Kuna aga parasiit on ülimalt nakatamisvõimeline ja ravimiresistentsed vormid on laialt levinud siis on tõhusa vaktsiini väljatöötamine ülioluline hävitamaks malaariat isoleeritud paikades ja hiljem ka kogu maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja
Kliiniline veterinaarmeditsiin – haiguste päritavuse väljaselgitamine, pärilikke haigusi põhjustavate geenide ja lookuste väljaselgitamine. „Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist. Päriliku eelsoodumuse avastamine ja selle päritavuse uurimine. Geenide siire geeniteraapias. Veterinaarmikrobioloogia – mikroobide genotüpiseerimine, mikroobide gen. modif. nt vaktsiinide loomise eesmärgil. Kuidas kujunevad ravimiresistentsed mikroobitüved ja milliste mehhanismidega. Molekulaarepidemioloogia. Uuritakse mikroobide virulentsuse geneetilist määratlust ja varieeruvust. Veterinaarimmunoloogia –loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine. Kujundatakse resistentseid liine ja tõuge (veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia – kuidas ravimile reageerimine varieerub geneetiliselt. Proovitakse luua genotüübi ja indiviidi spetsiifilisi ravimeid.
Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo transfektsioonil ning edasisel implanteerimisel pseudotiinesse emasesse arenevad kimäärsed järglased. Heterosügootsete kimääride omavahelisel ristamisel saadakse nokauditud geeniga homosügoote, kes on nii geno- kui ka fenotüübiliselt ravimiresistentsed. Sebrakala (D. rerio) fenotüübiliste morfoliino- nokautmutantide tekkemehhanism. Morfoliinod on tüüpiliselt 20–25 alaüksuse pikkused sünteetilised ühendid, mis on seondunud lämmastikalustega (A, T, U, G või C). Subüksused on omavahel ühendatud fosfodiamidaatsidemetega (DNA-s ja RNA-s on fosfodiesterside). Morfoliino seondub mRNA 5´-otsa mittetransleeritava nukleotiidijärjestusega ja blokeerib startkoodoni ning sellega ka
annaabi.ee 
