Tavaliselt tegeleb alkoholi- ning sellega seonduvate probleemide raviga psühhiaater. Esmast nõu oskab kindlasti anda ka perearst. Paljud on leidnud tuge Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest. Eestis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A- Kliinik Tartus). Ei ole haruldane, et abi saamiseks pöördutakse mõnda teise linna. Näiteks kui soovitakse anonüümsust või kui kodukohas spetsialist puudub, saab abi eespool nimetatud raviasutustest. Tartu A-polikliinikusse saab registreeruda ja informatsiooni küsida telefonil 742 7888. 9 Kasutatud allikad: http://www.sakala.ajaleht.ee/160704/esileht/5011581_1.php http://www.nip.ee/page/137/16/111 10
Vabariigis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A-kliinik Tartus). Seega võib abi ja informatsiooni saamiseks pöörduda perearsti, lähima psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Viimasel ajal ei ole haruldane, et abi saamiseks pöördutakse mõnda teise linna. Näiteks kui soovitakse suuremat anonüümsust või kui kodukohas vastav spetsialist puudub, saab abi eelpool nimetatud spetsialiseeritud raviasutustest. (A-kliinik 2013) 2. ALKOHOLISMI PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID 14 Vaid väike osa alkoholisõltlastest otsib ja saab tõhusat ravi. Sellist halba olukorda võib mõjutada see, et isegi tervishoiutöötajad peavad haigust isetekitatuks ja kahtlevad ravi tõhususes. Ometi on selgelt tõestatud, et alkoholisõltuvus on krooniline bioloogiline haigus, millel on neuroloogiline alus. Alkoholisõltuvuse ravi nurgakiviks on psühhosotsiaalsed raviviisid, aga ravi efektiivsust saab
Akuutse haiguse tõttu haiglaravile sattunud vanur seisab silmitsi riskiga mitmesuguste iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad. Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide tekkimise risk on kõrgenenud teistest raviasutustest tulnuil, hulgaliselt eri ravimeid saavaid ja püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed
võimalikke meetmeid selliste asjaolude kõrvaldamiseks. Loomulikult kõige mõjusamat profülaktilist efekti võib saavutada pikaajalise positiivse mõjutamise arvel. See kindlustab isiksuse positiivset arengut, mis aktiivsetele kannatanutele enim iseloomulikemate kuritegude osas on seotud seksuaalse kasvatuse ja kõlbeliste ettekujutuste formeerimisega. 130 Informatsiooni allikateks aktiivsete kannatanute kohta võivad olla raviasutustest saabuvad andmed, sealhulgas onkoloogiahaiglatest, elanike kirjad ja avaldused. 131 128 . . (2002). . Sankt Peterburg: Piter, lk 272. 129 Sealsamas, lk 272-273. 130 Edu-zone. (2008). . [http://www.edu-zone.net/show/158102.html]. 27. Märts 2009 a. 131 . . (2002). . Sankt Peterburg: Piter, lk 273. 55
annaabi.ee 
