sageli sobimatus kontekstis, eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud. Hetkel ollakse arvamusel, et arvutisõltuvuse puhul annavad head raviefekti analoogsed meetodid, mis muude sõltuvusseisundite ravis. Igal juhul tähendab see, et taolise seisundi möödumine iseeneslikult on vähetõenäoline ja abi tuleb otsida raviasutusest (KLIINIK.EE 2009). 3.1.3 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga 8 töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus
Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 %. Väikeettevõtted (kuni 30 töötajat) peavad lisaks tegema haigekassa kindlustuse nr 1 töötajate jaoks, kes jäävad haigeks (kuni 6 nädalat maksab tööandja haigusraha 100% palgast edasi) ja seda on väikeettevõtetel võimalik tagasi küsida sellelt kindlustuselt. Seda kindlustust arvestatakse peamiselt pensionimaksu summalt ja oleneb jälle erinevalt raviasutusest 1,3-4,2%. Tööandjale tagastatakse jällegi 50-80% sellest makstud summast. Kõikidele ettevõtetele on lisaks haigekassa kindlustus nr 2. Seda arvestatakse töötajate palga summalt 0,37-0,79% ja see katab summad naistele 6 nädalat enne sünnitust ja 8 6 nädalat peale sünnitust makstavate rahade kompensatsiooni. 100% saab tööandja tagasi ja selle kindlustuse arvestus käib vastavalt haigekassa asutusele ning
6 3. Olulised teenused Tervise infosüsteemi oluliseimad teenused on digiretsept, digiregistratuur, e-labor, e-tõendid ja teenus sotsiaalkindlustusametile. Tervise infosüsteem on oluline nii patsiendi kui ka arsti seisukohalt. Patsiendi andmed on lihtsamini käideldavad ning eri raviasutuses arsti poole pöördudes ei ole vaja paberkandjal tervisekaarti ühest raviasutusest teise saata. Patsiendi jaoks on väga mugav näiteks digiretsepti teenus. 3.1. Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed ) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.
Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud. Hetkel ollakse arvamusel, et arvutisõltuvuse puhul annavad head raviefekti analoogsed meetodid, mis muude sõltuvusseisundite ravis. Igal juhul 11 tähendab see, et taolise seisundi möödumine iseeneslikult on vähetõenäoline ja abi tuleb otsida raviasutusest (KLIINIK.EE 2009). 2.1.3 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne
küsimustes. Nakkustõrjearsti põhiline roll on side pidamine tervishoiupersonali ja nakkustõrjerühma vahel. Konkreetselt tema peab sisenakkuste ja eriti puhangute põhjusi selgitama vastavale osakonnale ning aitama osakonna tegevust muuta eesmärgiga edaspidi sisenakkusi vältida. Enamikus haiglates peaks nakkustõrjearstil olema vähemalt pool ametikohta. Vähem kui 100 voodikohaga haigla võib konsulteerida spetsialistiga teisest raviasutusest; sellisel juhul on vaja sõlmida leping konsultatsioonitingimuste kohta, kindlustamaks nakkustõrjega tegeleval õel pidevat tagasisidet selle arstiga. Suuremates haiglates eriti nendes, kus on palju kirurgilisi erialasid on vaja täiskohaga nakkustõrjearsti. Nakkustõrjega tegelev õde peab olema kliinilise eriala õde. Tema peamisteks kohustusteks on sisenakkuste järelevalve, s.t sisenakkuste avastamine, registreerimine ja nende põhjuste