26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42
Kui on vaja kirjeldada taime elukäiku, ennustada liigi hakkama saamist mingites uutes tingimustes vmt, siis on üksikute tunnuste kaudu liigi kirjeldamine oluliselt töömahukam kui üldise tüpoloogia abil. Funktsionaalne tüpoloogia võimaldab üldistada ning asetada konkreetsed tunnused ka konteksti. Lisaks võimaldab välja selgitada olulised funktsionaalsed tunnused. Klassifitseerimise 3 põhisuunda: 1.Evolutsiooniline, eluvormide tekke uurimine (Goethe, Serebrjakov); 2.Kirjeldav (Raunkiaer) 3.Ökoloogiline (Ramenski, Grime, MacArhtur & Wilson jpt) Elustrateegiad: 1.r-strateegia - suur järglaste arv ja suhteliselt väike ressurrsside paigutamine ühte järglasse (järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed). r- strateegid on üldiselt lühiealised ja leivnud kasvukohtades, mida iseloomustab sage häirimine (disturbance). Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. 2
Edasi tänu ebasoodsatele faktoritele, mis on tingitud keskkonna vastupanust, populatsiooni kasv hakkab aeglustuma vähenenud sündivuse ja suurenenud suremuse tõttu. Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 34.Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? Eluvorm –ökoloogilis morfoloogiliselt sarnased organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesugused kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks.
n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal. Põhirühmad on fanerofüüdid (puud), kamefüüdid (põõsad) ja kemikrüptofüüdid (kõik taimed, mille talvituvad pungad on maapinnal), krüptofüüdid (pungad on maapinna all), terofüüdid (1 a taimed, mille pungad elavad talve üle seemnetes. Füsiotüüp funktsionaalsete gruppide aluseks on füsioloogilised karakteristikud. Morfoloogiline varieeruvus on
annaabi.ee 
