*põletushaavadega kannatanut mitte ise transportida, oodata kiirabi RÄSTIKUHAMMUSTUS *peale panna külma *jäset mitte liigutada *juua võib anda juhul, kui iiveldus puudub (mitte alkoholi) MINESTAMINE *jalad üles – veri valgub pähe, teadvus taastub *kui mitte siis keerake abivajaja külili ja kutsuge arst, sest tegemist võib olla millegi muuga EPILEPSIA – suured krambid *hoog tavaliselt raugeb 15 min. jooksul, kui mitte, siis kutsuge arst – raugedes paluge arsti juurde minna *ära püüa krampe ära hoida *kaitse pead vigastuste eest (pane midagi pea alla) *ära pane midagi suhu *keera külili VERESUHKRU LANGEMINE *kahvatu, väriseb, keha kaetud külma higiga, pomiseb arusaamatult *esmaabiks magus (jook, söök) *diabeetik toimub 10-15 min. jooksul *kui minestab: süstida glükoosi (arsti poolt või väljaõppega inimene) keera külili ÄKKSURMA PÕHJUSED *haiguslikud : südamelihase infarkt
toiduahelate alguslüli. · Parasvöötme vetes on samuti ilmsed aastaaegade erinevused ja toimub vee intensiivne segunemine. Planktonil on kaks arengumaksimumi - kevadine ja sügisene; liike on vähe, kuid nende arvukus on suur. Subpolaarse ja parasvöötme piiril saavutab planktoni produktiivsus avamerel maksimumi. · Subtroopikas on aastaajalised muutused väikesed: planktoni areng kestab kogu aasta, raugedes mõnevõrra vaid talvel; kevadise ja sügisese maksimumi vahele jääb kestev suvine periood. Soolsus on kõrge, vesi seguneb halvasti. Planktoni produktiivsus on väike (olenevalt vete väikesest hapniku- ja toitainetesisaldusest). Atlandi ookeani lääneosas on omapärane "meri meres" - Sargasso meri, kus hiiglasliku veekeerisega kanduvad kokku ujuvad mariadrud (Sargassum). · Palavvöötmes aastaajad puuduvad. Vesi soojeneb maksimaalselt (kui ilm on
· kaitstud käsitulirelvade tule eest; · varjatud liikumistee positsioonile. Otsese vaenlase ohu korral või vaenlase tule all rühmitades, tuleb võimalikult kiiresti leida kaitse käsitulirelvade tule eest. Selleks rajada lamades laskepesa (pilt 3.1) Üks-teist kattes, kuhjata enda ette pinnast, mis kaevatakse oma lamamiskohast, eesmärgiga varjuda ja tekitada enda ette kaitsevall. Kaitsevalli moodustamiseks sobib väga hästi ka liivakott. Vaenlase tule raugedes tuleb esimesel võimalusel ehitada korralik sõduri laskepesa. Pilt 3.1 129 SÕDURI LASKEPESA EHITAMINE Pilt 3.2 130 Laskepesa kaevamist peab varjama vastase maa- ja õhuvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiired moondamisvahendid. Näiteks: tihedad oksad, moondamisvõrk. Aja olemasolul võib ehitada vastase poolsele küljele ajutise varjeseina, mis ei tohi erineda ümbritsevast
juures olevad numbrid on orienteeruvad mõõtmed sentimeetrites). Otsese vaenlase ohu korral või vaenlase tule all rühmitudes, tuleb võima- likult kiiresti leida kaitse käsitulirelvade tule eest. Selleks rajada lamades kaevik (joonis 6.3). Üksteist kattes tuleb kuhjata enda ette pinnast, mis kae- vatakse lamamiskohast – eesmärk on varjuda ja tekitada enda ette kaitse- vall. Kaitsevalli moodustamiseks sobib väga hästi ka liivakott. Vaenlase tule raugedes tuleb esimesel võimalusel ehitada korralik sõdurikaevik. joonis 6.3 90 SÕDURI PÜSTIKAEVIKU EHITAMINE Kaeviku kaevamist peab varjama vastase maa- ja õhuvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiired moondamisvahendid. Näiteks: tihedad oksad, moondamisvõrk. Kui aega jagub, võib ehitada vastasepoolsele küljele ajutise varjeseina, mis ei tohi erineda ümbritsevast loodusest.
annaabi.ee 
