Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raudteena" - 5 õppematerjali

Raudtee standardid
3
doc

Raudtee standardid

SRÜ riigid 1520 mm Soome 1524 mm Iirimaa 1600 mm Portugal 1665 mm Hispaania 1674 mm India, Pakistan, Tsiili, Argentina 1676 mm Kitsarööpmeline raudtee Kitsarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on väiksem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse kitsarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 305 mm (1 jalg) kuni 1435 mm, kuid väikseim teadaolev inimesi vedava kitsarööpmelise raudtee rööpme laius on 89 mm. Kitsarööpmelise raudtee eeliseks on väiksemad rajamise, kasutamise ja hooldamise kulud. Seetõttu kasutatakse kitsarööpmelist raudteed palju metsades, kaevandustes, istandustes, tööstuses ja sõjaväes, kui liiklus on nii hõre, et standardrööpmelise raudtee rajamine pole õigustatud. Sel põhjusel kasutatakse neid

Tehnoloogia → Tehniline dokumentatsioon
9 allalaadimist
Ameerika ühendriigid- 19-sajandil
2
doc

Ameerika ühendriigid 19. sajandil

kartsid et vabastamise järel võiksid neegrid hakata nendega maa pärast võistlema. Põhjas levis üha enam orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis võitles orjuse levimise vastu USA läänealadele. 1830,aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärgiks oli orjuse kaotamine. Üheks võitlemise viisiks sai orjade põgenemise organiseerimine lõunast vabadesse osariikidesse. Selleks loodi maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse üle 40 000 orja. Hoolimata abolitsionistide aktiivsest tegevusest, ei levinud orjusevastane hoiak ühiskonnas eriti.

Ajalugu → Ajalugu
103 allalaadimist
Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid-kodusõda
3
odt

Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid, kodusõda

vähe ja poest osteti ainult hädapärast kaupa. Põhi oli tööstuslikult enam arenenud, seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust. 5.2 abolitsionism-eesmärk kaotada orjapidamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ja amoraalseks ning asutasid oma vaadete propageerimiseks ühinguid ja ajalehti. Üheks orjuse vastu võitlemise vahendiks sai neegerorjade põgenemiste organiseerimine Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi keeruline maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse 40 000 orja. 5.3 Kodusõja ajend- Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861.a märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariike taastama endised riiklikud sidemed. Teda ei võetud kuulda ja 1861.a tulistati Lõuna-Carolinas Charlestoni lähedal Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajaid osariigi mässajateks, kelle

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Eesti-Venemaa-USA ja Iirimaa 19 sajandil-kunst
6
doc

Eesti, Venemaa, USA ja Iirimaa 19 sajandil, kunst

kompromiss See seisnes selles, et ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba ja teine orjanduslik. (Orjanduslik Missour ja vaba Maine) Abolitsionism, nn maa-alune raudtee Orjapidamise kaotamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ning asutasid mitmeid ühinguid ja orjusevastasied ajalehti. Üheks võitlemise viisiks sai neegerorjade põgenemide organiseerimine Lõunast-vabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi nn maa-alune raudteena tuntud salateede süsteem, mille abil viidi lõunast välja üle 40 000 orja. Monroe doktriin 1822 aastal tunnustas president James Jackson Ladina-Ameerika riikide iseseisvust , eirates sellega täielikult nende varasemat seostust Euroopaga. 1823 tegi uus president James Monroe oma pöördumiskirjas kongressile teatavaks, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist nimetatakse Monroe doktriiniks.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Ameerika Ühendriigid 17-- 19 saj
14
pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

järjest enam hakkas see teravdama põhja- ja lõunaosariikide suhteid Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus polnud veel osariike asutatud 1830.aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärk oli orjapidamine kaotada Organiseeriti neegerorjade põgenemisi Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse (loodi keeruline maa-aluse raudteena salateede süsteem) Abolitsionistide aktiivsest tegevusest hoolimata ei muutunud orjusevastane hoiak ühiskonnas siiski valdavaks Abraham Lincoln ja setsessioon 19.saj keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi, keskmeks endiselt orjanduse küsimus 1852.a ilmus Harriet Beecher-Stowe' romaan "Onu Tomi onnike", mis iseloomustas tabavalt vaba ja orjandusliku ühiskonna vastuolisid ja mis aitas kaasa orjusevastase hoiaku levikule

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun