liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat hakati kasutama ka esimestes rongides. 1784. ehitas sotlane auruveduri mudeli. Esimene rongisõit tehti 1804-ndal aastal tehti esimene rongireis ja 1825-ndal aastal rajati Inglismaal esimene raudteelinn. Rongide kasutuselevõtmine ja raudteede ehitamine muutis aga oluliselt tulevast ühiskonda. See võimaldas inimestel vahemaid palju lühema ajaga läbida. See aga suurendas oluliselt rahvaste liikumist ning parandas suhteid linnade- ja riikide vahel. Populaarsemaks muutus ka reisimine. Samuti oli rongiga võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suures koguses korraga. Oluliseks sai ka aurumasinaga paralleelselt aurulaevade kasutuselevõtt. Nende leiutamisele
läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust on mööda maanteed peaaegu igasse tähtsamasse linna ühepalju maad: Tallinnasse 185 km, Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid. 3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000).
Rakke kujunes lubjatehase juurde. Võhma (1600 elanikku) sai üle Eesti tuntuks oma ainsa ettevõtte, lihakombinaadi pankrotiga, mille järel tööpuudus lähenes 100 %-le ja tundus, et linnake kaob üldse ära. Aja jooksul on Võhma olukord siiski leevenenud, sest Wendre leidis sealt endale odavat tööjõudu. On tekkinud ka mõned kohalikud pisiettevõtted. Wendre otsus Võhma osakond sulgeda muudab Võhma tuleviku uuesti hämaraks. Ent täiesti hääbumas on Mõisaküla kunagine raudteelinn, kitsarööpmelise süsteemi suurim keskus. Raudtee on praeguseks suletud, nagu sellega seotud ettevõttedki, alevit pole aga siiakanti, ühelt poolt Abja ja Kilingi-Nõmme, teiselt Läti piiri vahele lihtsalt vaja. Tööstuslinna ja raudteesõlmena kujunes ka Türi. Ent tselluloositehase hävimise järel kaotas ta oma tööstuslinna iseloomu ja muutus Paide jaoks abimaakonnalinnaks. Praegu Paide seda abi enam ei vaja ja Türi on
Praegu on selle linnastu areng takerdunud. Selle alarühmaga hakkab liituma ka Kunda, mis viimasel ajal kiiresti areneb. Tõelisteks linnalisteks asulateks tuleb väiksest rahvaarvust hoolimata pidada ka väikesi tööstuslinnu. Neid on Eestis võrdlemisi palju, eriti Põhja-Eestis, kuid üksikuid selliseid on ka Lõuna-Eestis. Osa neid kuulub linnastute koosseisu, osa paikneb eraldi. Sellised on näiteks Tapa (erandina raudteelinn), Kehra, Järvakandi, Võhma, ka Aseri, mis ametlikult pole üldse linn. Elanike arv on neis linnades alla 10 000, mõnikord isegi alla 2000. Neis asub tavaliselt üksainus tööstus- või raudtee-ettevõte, kus töötab valdav enamik linnaelanikke, muid töökohti on väga vähe, sest muid ülesandeid need linnad ei täida. Tihti elab nendes palju tulnukaid, sellepärast on nende elanike arv viimasel ajal tugevasti langenud.
annaabi.ee 
