Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks.
Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini millest tehakse lakke, värve kui ka ravimeid. Männipuidust saab ka puupiiritust. Männiokastest toodetakse männiõli, C- ja B- vitamiini. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused.
Kuuse immutussügavuse suurendamiseks kasutatakse pinna perforeerimist jm võtteid, kuid usk nende tulemuslikkusse ei ole kuigi sügav. Immutusainete liigidLääne-Euroopa Puiduimmutuse Instituudi andmetel toodetakse seal ca 6,5 miljonit m3 immutatud puitu aastas, millest 71% on immutatud vesilahustega, 18% orgaanilistel lahustitel baseeruvate immutusainetega ja 11% kreosoodiga. Kreosoot on neist vanim puiduimmutusvahend. Pärast aurumasina leiutamist ja ratastele asetamist tekkis vajadus raudteeliiprite järele, need aga vajasid kaitset. KreosooMiga hakati raudteeliipreid Inglismaal immutama juba aastal 1838, hiljem pikendati samal viisil ka ülekandeliinide postide eluiga. Kreosoot annab parima kaitse mädanemise vastu ja ehkki meetod on suhteliselt kallis, sest vajab immutusprotsessis nii vaakumit, survet kui ka kuumutamist, on ta mõningate täiustustega kasutusel tänini. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega
Kuuse immutussügavuse suurendamiseks kasutatakse pinna perforeerimist jm võtteid, kuid usk nende tulemuslikkusse ei ole kuigi sügav. Immutusainete liigid Lääne-Euroopa Puiduimmutuse Instituudi andmetel toodetakse seal ca 6,5 miljonit m3 immutatud puitu aastas, millest 71% on immutatud vesilahustega, 18% orgaanilistel lahustitel baseeruvate immutusainetega ja 11% kreosoodiga. Kreosoot on neist vanim puiduimmutusvahend. Pärast aurumasina leiutamist ja ratastele asetamist tekkis vajadus raudteeliiprite järele, need aga vajasid kaitset. Kreosoodiga hakati raudteeliipreid Inglismaal immutama juba aastal 1838, hiljem pikendati samal viisil ka ülekandeliinide postide eluiga. Kreosoot annab parima kaitse mädanemise vastu ja ehkki meetod on suhteliselt kallis, sest vajab immutusprotsessis nii vaakumit, survet kui ka kuumutamist, on ta mõningate täiustustega kasutusel täni-ni. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega
väävlisisaldus on väike. Põlevkiviõli seguneb naftamasuudiga igas vahekorras hästi ning tänu sellele on naftamasuudiga segades võimalik saavutada erinevatele spetsifikatsioonidele vastavaid kütteid ning samuti saab sujuvalt üle minna ühelt kütuseliigilt teisele. Puiduimmutusõli on puhastatud põlevkiviõli eri fraktsioonidest valmistatud efektiivne antiseptik ning ta tagab puidule pikaajalise kaitse. Seda kasutatakse peamiselt raudteeliiprite ja telefonipostide immutamiseks. Ta imab halvasti vett, ei paista eriti immutatud puidust välja, hangumistemperatuur on madal, tänu millele sobib ka talvises kliimas. [] Bituumen, koks ja pigi Erinevaid bituumeneid toodetakse gaasigeneraatorites põlevkivi utmisel saadava generaatoriõli atmosfäärdestillatsioonil saadavast jäägist. VKG-s toodetakse PB-2, PB-4 ja PB-5 sorti bituumenit. Õlikoksi saadakse põlevkiviõlide destillatsioonijäägi koksimisel
Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega aastarõngad, mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on oluliselt kesisemate mehaaniliste omadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpetini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männiokastest toodetakse männiõli, C ja B - vitamini loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel
Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega aastarõngad, mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on oluliselt kesisemate mehaaniliste omadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männikasvud (Pini 20 Anzelika Künnap gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse
aastast ostnud Eesti Energiale kuuluvast Narva Elektrijaamast ehk suurimalt põlevkiviõli müümisega tegelevalt ettevõttelt Eestis.37 Enne Tamsalu katlamaja üleminekut aastal 1993 põlevkiviõlile, oli peamiseks küttematerjaliks DKVR aurukatelde juures kasutatav raske kütteõli (masuut). Enne hakkepuidukatla paigaldamist 2001. aastal kasutati küttematerjalina väiksemates kogustes ka küttepetrooli, põlevkivi ja kivisüsi. Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu Kaloril litsents ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks hakkepuidukatlas.38 Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse enim biomassi (36%), järgnevad maagaas (33%), põlevkivi (18%), põlevkiviõli (11%) ja uttergaas (2%). 39 Odavaimaks küttematerjaliks on neist põlevkivi, järgnevad biomass, maagaas ja põlevkiviõli.40 Aastatel 1993-2000 oli Tamsalu katlamaja põhiliseks küttematerjaliks põlevkiviõli, mida kasutati keskmiselt aastas 1900 t. Sellel perioodil oli põlevkiviõli populaarseim
Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat[14]. Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega aastarõngad, mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on oluliselt kesisemate mehaaniliste omadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. 4 Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männikasvusid (Pini gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana
Lülipuit on kahvatupruun, pruunikas- või hallikaskollane, kahvatulilla varjundiga ja lõhnav. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Vaigukanalid puuduvad. Kui lülipuit on väga vastupidav mädanemise suhtes, eriti kokkupuutes mullaga, siis maltspuit ümarpuidul mädaneb väga hästi. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm valmistamisel. Esimesed Põhja-Ameerika idaosa kolonistid kasutasid elupuupuitu oma onnide ehitamiseks, sellest tehti nii sõrestik, puidu ha lõhestatuse tõttu põranda- ja katuseplangud ning hea töödeldavuse ja lõhna tõttu ka mööbel. Kuiva, ebemelist ja nõrgalt vaigust sisekoort kasutati tule süütamisel ja imeva materjalina haavade sidumisel. Elupuulehtede õli oli peamiseks komponendiks ravimites, mida kasutati
kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm valmistamisel. Thuja plicata - Esineb looduslikult Põhja-Ameerika lääneosas, kus kasvab põhiliselt mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna. Eestis vähearvuline, sest ei talu karme talvi. Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Kõrgus 50...60 m.
annaabi.ee 
