mõnikord kutsutakse ka punasteks ookriteks. Neid toodetakse raudoksiidsetest hematiidimaakidest nagu Hispaania oksiid ja Pärsia lahe oksiid, musta -- magnetiidist, kollast - limoniidist, pruuni - sideriidist ja tumepruuni - püriitidest. Lisaks neile looduslikult esinevaile pigmentidele toodetakse mitmesuguseid sünteetilisi raudoksiid pigmente. Kaks kõige väljapaistvamat näidet on raudoksiidpunased - ulatuvad heledast türgipunasest indiaanipunaste toonideni - ;need on saadud raudsulfaadi kaltsineerimisel ning teiseks veneetsiapunane, mida saadakse raudsulfaadi kaltsineerimisel lubja lisamisega. Kokkuvõte Värvi sorte on veel väga paljusid, näiteks on ka akrüülvärve ja lateksvärve. Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse 1960-ndail aastail. Lateksvärvidel on sideaineks väikeste piisakeste kujul vees
Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: · Alumiiniumsulfaat - * 18O, · Raudsulfaat - Fe* 6O, · Lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4). Fosfori bioloogiline
Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: alumiiniumsulfaat - Al2(SO4)3 * 18H2O, - raudsulfaat - FeSO4 * 6H2O, - lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4). Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait
Kui aga liigne aluselisus ilmneb juba rajatud, taimestikuga kaetud istutusalal, on pinnast võimalik hapustada, kui kasutada reaktsiooni mõjutavaid preparaate. Sellisteks preparaatideks on näiteks raudsulfaat või mõni ammooniumiooni sisaldav väetis. Tõhusaimaks hapustavaks lämmastikväetiseks on ammooniumsulfaat. Andes ammooniumväetist kasutatakse ära nitrifikatsiooniprotsess. Raudsulfaadi 2+ hapustav mõju baseerub raudkatiooni (Fe ) reageerimisel veega; reaktsiooni käigus eraldub + happesust lisav vesinik H . 2.5. Vees lahustuvad soolad kasvupinnases Soolad on keemilised ühendid, mis vees lahustudes lagunevad anioonideks ja katioonideks. Nii looduslikud mullad kui tööstuslikult toodetud kasvupinnased sisaldavad mitmeid erinevaid soolasid,
annaabi.ee 
