Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tekkinud ühend võttis tumesininse värvuse. Järelikult lahuses sisaldus Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3. Metallilised kaitsekatted 3.1. Valada kahte katseklaasi umbes 3 cm 3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Plekiääred muutusid sinakaks katseklaasis kus oli tükike tinaga kaetud raudplekki. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Esimesel juhul: Anood (Zn): Katood (Fe):
Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tekkinud ühend võttis tumesininse värvuse. Järelikult lahuses sisaldus Fe 2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3 FeS O 4 +2 K 3 [Fe( CN )6 ] Fe3 [Fe(CN )6 ]2 +3 K 2 S O4 3. Metallilised kaitsekatted 3.1. Valada kahte katseklaasi umbes 3 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Plekiääred muutusid sinakaks katseklaasis kus oli tükike tinaga kaetud raudplekki. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid.
seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. V: Lahus läks tumesiniseks ja tekkis sade. Lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K2SO4 3. Metallilised kaitsekatted Valada kahte katseklaasi 3 cm³ väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid V: Sinist värvust on on näha tinaga kaetud raudpleki juures ehk siis tina puhul raud korrodeerub. 1) Anood Zn 2e- = Zn2+ Katood Fe + 2e- = Fe-2 2) Anood Fe - 2e- = Fe2+
raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K3SO4 3) Metallilised kaitsekatted. Valada kahte katseklaasi 3 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? 4) Protektorkaitse
Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi ∼2 cm3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Tekkis sinine lahus seega lahuses on Fe²⁺ ioone. 3.3 Metallilised kaitsekatted Valasin kahte katseklaasi ∼3 cm3 väävelhappelahust ja lisasin kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgisin, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Esimene katseklaas: anoodne kaitse , Zn korrodeerub Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺→ Zn²⁺ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn - 2e⁻→ Zn²⁺ katood:2H⁺ + 2e⁻ → H2 katood: Fe Teine katseklaas: katoodne kaitse Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe + 2H⁺ → Fe²⁺ + H2
ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Duralumiinium
jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. • Tähtsamad sulamid: • Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si). • Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. • Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt
kaelakeed, käeketid, kõrvarõngad jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. Tähtsamad sulamid: Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si). Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). Pronks on vase ja tina sulam. Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt
Igapäevaelus oleme neist paljudega kokku puutunud. Kõige tuntum on raud (Fe) ja tema sulamid teras ja malm, millest valmistatakse tööriistu, laevu-ronge-lennukeid-ronge-autosid, tööstusseadmeid ja palju muud. Värvilismetallidest on tuntud vask (Cu) ja tema sulamid, millest valmistatakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Kergmetall alumiiniumist (Al) foolimisse pakitakse toiduaineid, komme ja sokolaadi. Katuseplekina kasutatakse tsingitud (tsingikihiga) (Zn) raudplekki, tinakihiga (Sn) plekkpurkides hoitakse konserve, magneesiumsulamist (Mg) purkides aga karastusjooke ja õlut. Palju haruldasem metall on volfram (W), kuigi seda leidub kõikides ruumides, kus on elektrivalgus. Väärismetallid kuld (Au) ja hõbe (Ag) on ehete valmistamise materjaliks. Kelli kaetakse kroomi- ja niklikihiga. Kroomi (Cr) ja nikli (Ni) sulam on elektriküttekehamaterjal elektripliidis ja triikrauas. Termomeetris kasutatakse mürgist elavhõbedat (Hg).
Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks · 9 Biotoime Väga väikestes kogustes leidub pliiühendeid elusorganismides ( eriti lindude ja kahepaiksete silmaläätses) . Kõik pliiühendid on tugevad mürgid. Oletatakse, et normaalses organismis on 1 kg keha masi kohta 1 mg pliid, suurema koguse puhul on tegemist juba pliimürgitusega. Katseloomadel
Informaatika 1 8 TTK 2.2.3 Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. 2.2.4 Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks. 2.2.5 Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki, siis nimetatakse seda uushõbedaks. 2.2.6 Silumiin Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. 2.2
kindlakstegemiseks võtta ühte katseklaasi ~2 mL destilleeritud vett, lisada kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust ning seejärel pipetiga raud(II)sulfaadi lahust. Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand. 2K 3 [Fe(CN)6 ] 3FeSO 4 Fe 3 [Fe(CN)6 ]2 3K 2 SO4 Katse 5 – metallilised kaitsekatted. Valada kahte katseklaasi ~3 mL väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi. Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Raud korrodeerub tinaga kaetud raudplekiga katseklaasis. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 1) Katood – Fe Anood – Zn Zn 2e Zn 2
annaabi.ee 
