Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend
lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda "raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. ******* "Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati
lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend
riigi korda riigi vaenulik tegu. Kritiseerib avalikult keisri võimu. Timo on keisri soosik ja teda ei karistata tavapärases korras vaid tunnistatakse hulluks ta ei saa ju normaalne olla kui ainuisikuliselt vene võimu vastu astub. Suletakse aastateks vaimuhaiglasse. Haiglast vabanedes antakse võimalus põgeneda, laevareis isegi pakutakse välja, kus oleks kergem elada, kus ei pakuks võimuga vastuseisu. Ongi juba minemas, aga taipab, et ta ei saa minna. Otsustab jääda raudnaelaks keisririigi ihus. Krossi teoseid loeti kui ajaloolisi tekste ja kui kirjutati üle mere minekust ja siia jäämisest ja riigi korra õõnestamisest ta ise sai ka liikuda ja oleks saanud välismaale minna ja seal kuulsaks saada, et äkki see kirjeldab miks tema 44 ei läinud. Süsteemi õõnestamine seest kui ka väljast, nõukogude tegelikkus kuidas seal hakkama saada, et peaks reetma üllaid ideid. Mitmekihiline raamat. Ettekanded
Üheksa aastat pärast, kui vahetus keiser, sai ka Timo vabaks. Teda peeti küll peast segaseks ning ta pidi elana Võisikus elu lõpuni. Vanglasoleku mõte oli muuta Timo vaateid ja põhimõtteid, teda piinates ja kinni hoides, kuid von Bock suutis need säilitada. Ta ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta kavatses perega põgeneda, kuid loobus siiski sellest plaanist. Ta tajus, et kui ta põgeneb, kaotab ta senine töö tähtsuse ja et koju jäädes on ta mõju valitsusele suurem. Ta jäi ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Ta suri kahtlastel oludel kuulihaava. Raamatus ei saa selgeks ta surma olud, kuid usun, et ta ei tapnud end ise, vaid ta surm oli mõrv. Teda peeti küll peast soojaks, kuid samas tundis keiser end siiski ohustatuna ja ehk laskis ta tappa. Arvan, et Bock ise ei oleks nii lihtsalt alla andnud, ta oli võitlejahingega. Raamat on kirjutatud Timo naise venna Jakob Mätliku päevaraamatu alusel. Mätlik räägib loo enda vaatenurgast. Tegelased:
annaabi.ee 
