Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine (http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html) 3 1. FAKTE Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 -20 km/s.Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5 - 10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud
servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 - 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12- 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg -
Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni. 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12-40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud.
Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 kuni 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirdesuunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m
sellepooolest.3 2.2 Fakte 1Kirjastus ,,Valgus". ENEKE 2. Tallinn 1983. Lk 335 2Ibid. 4 3http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=304:kaali- kraatrivaeli&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et&el_mcal_month=1&el_mcal_year=2009 Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s. Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5-10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud
annaabi.ee 
