väsinud, et ta ei jaksanud süüagi, Vootele lootis, et õpetades ussisõnad Leemetile täiesti selgeks on lootust, et need ei sure välja ja poiss õpetab neid oma järglastelegi - Leemet päris oma vanaisade kohta, Vootele rääkis, et mõlemad hukkusid raudmeestega võideldes, kuna Põhja Konn enam võõraid ei tapnud (magas), ühel vanaisal olid mürgised hambad, millega salvas oma vaenlasi, teda kardeti, vanaisa õnnestus raudmeestel tappa kiviheitemasina abil, millega vanaisa uimaseks löödi, seejärel kinniseoti, jäsemed otsast lõigati ja merre heideti - ainuüksi oma vägeva vanaisa mälestuseks pidi Leemet ussisõnad selgeks õppima, ja nad jätkasid harjutamist - vahel mõtles Leemet siiski külaelule ka, püüdis isegi leivalabidat ehitada, küla uuesti külastamise lükkasid nad Pärtliga tulevikku, Leemet kutsus sõpra ka Vootele juurde
seest tulevat kindlus üle võtta. Öösel hiilitigi kindluse müüri juurde ja Leemet hakkas kõnelema keerulises ussikeeles karudega keda oli kümme kuid sellest ei olnud kasu vaid kahju nende plaanile, sest karud olid ka meelemürgitatud ja tahtsid olla välismaa kaelarihma ümber ning narri kasutuses. Leemetile ei jäänud muud valikut kui sisistada üks jube raske ussisõna mis karud pöördesse ajab ja lühem ajag kui sõrme nips olid kõik karud raevus kallel raudmeestel ja munkadel. Vanaisa lennutas ka Leemeti üle müüri ja lahing oli valla kuid ka vaid lühikeseks ajaks, sest larud olid suurema töö juba ees ära teinud. Kui vaenlased olid tapetud tasus vaid üks väike sisin välja lasta ja järgijäänud kaks karu rahunesid ning nähes oma kallist vilepillimängat kes neile suhkrut andis ja tantsima õppetas lälsid ta juurde ja nukkralt katsusid teda oma koontega ja lakkusid ta käsi. Vanaisa siis lausus neile rõõmsalt, et paned nüüd koha
vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada. Raudmehed on rüütlid ja usumehed, kes istuvad lossides ja korjavad makse
oma igapäevast leiba teenima, unustavad külainimesed, kust nad tulevad. Külaelanikud kardavad metsa ning kuna nad ei oska Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli ussisõnu ja kristlus õpetab neid madusid vihkama, on see neile tõepoolest ohtlik. Külaelanikud peavad metsa jäänuid segasteks ning ei raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine.
annaabi.ee 
