6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning võttis ka Andrese tütre Liisi oma poja naisena omaks, kuigi Liisi oli ta venlase tütar. Samas oli ta vahepeal ka vurle, sest ta laias kõrtsis teiste meestega, eriti Andresega ning pidas oluliseks seda, et tal oleks rohkem raha kui Andresel 7.Missugune oli Andrese, missugune oli Indreku seisukoht nn vareste ja raudkullide küsimuses? Kuidas lõppes vendade vaidlus? Indrek oli vareste pool, sest nemad olid seal varem olnud, Andres aga raudkullide poolt, sest nad olid tugevamad. Et enda arvamust kinnitada, võttis ka Andres väiksema venna peal jõu kasutusele. 8.Kirjelda kuidas Indrek õpib tundma täiskasvanute maailma ja armstuse müsteeriumi? Indrek luges palju raamatuid ning jälgis enda ümber roimuvat pingsalt, nt. juulas õdede juttu pealt
hakkas ta tihti üleval talus viibima, et seal abiks olla ja hiljem jättiski elu keerdkäik ta sinna. Ma arvan, et kui naine on ühe lapse oma rinnal üles kasvatanud, siis kasvab see suhteliselt tugevalt hinge külge ja mida aeg edasi, seda raskem oli tal lapsi jätta. Emasüda on ju siiski emasüda. 5. Iseloomusta Krõõda poega noort Andrest ja Indrekut. Mida nemad õigusest arvasid(näiteks vareste ja raudkullide lugu) ? Miks lapsed ei tahtnud Vargamäele jääda ? Andres kasvas isa sarnane. Tugev ja asjalik. Indrek seevastu oli õrnem, kehalt kiitsakam ja talle meeldis rohkem unistada.Indrek oli ka vastupidiselt noorele Andresele hästi õrna hingega. Andres tegi asjad selgeks jõuga, kui nõust kippus väheseks jääma. Andres arvas, et sellel kellel on suurem jõud, on ka suurem õigus. Tihtipeale rakendas ta elus seda arvamist ja näitas oma vastasele koha
Niis siis läks tükk aega , enne kui Pearu oma hobusega sealt välja saadi.*Andres ja Indrek olid alati eri meelt, kuigi nad koos karjas käisid. Andrs viis ussid sipelgapessa Indreku abiga. Varsti Indrek keeldus venda aitamast. Andres hakkas siis usse piimapudelisse meelitama ja neid tapma. Lõpuks said vanemad sellest teada ning Andres sai keretäie. Andres aga andis Indrekule ka keretäie, kuna too rääkis tõtt.*Kord nägid poisid raudkullide ja varesete tüli pesa päreast. Varesed olid seal enne olnud ja nüüd tahtsid kullid sedas pesa endale. Ka siis olid poisid eri arvamustel. Indrek oli varesete poolt ja Andres kullide poolt.*Varsti läksid poisid emale kartulipõllule appi ja seal kiusas Andres Indrekut, Andres viskas Indreku mütsi kartulipõllule. Indrek võttis seejärel kivi ta tahtis Andrese pihta visata, kuid kivi lendas emale pihta. Seejärle Andres enam Indrekut nii palju ei kiusanud
6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %) Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Aga kui poisi nägemus ei lähe täide, siis kasutatakse relva tema peal. Poiss ei kahtesenud seda, kui peaks homme surema, kuni elas Oma Loo järgi ja oli jõudnud nii kaugele. Äkitselt kuulis ta piksemürinat ja tuul paiskas ta pikali. Poisi ees seisis hiigelsuur valge hobune, kes läbilõikava hirnatuse saatel end tagajalgadele püsti ajas. Poisil oli suur hirm. Võõras ratsanik tõmbas välja kaardus mõõga ja päris: kes lubas ta lugeda raudkullide lendu? Poiss ütles, et: mina. Ja kummardas ja langetas pea, et mõõgahoopi vastu võtta. Hoopi ei tulnud, aga võõras langetas aeglaselt mõõga kuni tera ots puudutas poisi otsaesist. See oli nii terav, et ta laubale ilmus verepiisk. Mõlemad olid paigal ja vaikisid. Nad arutlesid põhjust, miks poiss linde luges. Mees rääkis asjadest millest ainult vähesed teadsid. Mees lasi mõõga alla. Peagi lausus võõras: "Kui sõjamehed tulevad ja su pea päikeseloojangu ajaks ikka veel oma
Püramiidi kirjeldus: 3., kõrgeim aste lõvid; 2., keskmine aste sebrad; 1., madalaim aste taimed. a) Kui palju taimi peavad sööma sebrad, et nende biomass suureneks 40 kg võrra? b) Kui palju suureneb lõvide biomass, kes on söönud ära 40 kg sebraliha? Ülesanne 2 Püramiidi kirjeldus: 4., kõrgeim aste raudkullid; 3. aste rasvatihased; 2. aste mardikad; 1., madalaim aste tamm. a) Leia, kui suur on mardikate biomass, mis võimaldaks rasvatihastest toituvate raudkullide biomassi suurendamist 300 grammi võrra. Kuidas taimed üksteist mõjutavad? Õpilased uurisid, kuidas mõjutab konkurents taimede arengut. Nad külvasid kolme samasugusesse külvikasti eri arvu lilleseemneid. Esimesse potti külvati 30 seemet, teise 20 ja kolmandasse 10. Nad paigutasid kastid ühesugustesse tingimustesse ja kastsid kõiki ühtviisi. Kahe nädala pärast oli esimeses kastis tärganud 12 taime, teises 10 ja kolmandas 8
annaabi.ee 
