FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud
Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised.
väikeste magnetnõelte teljed (kujutletavad jooned, tegelikult ei eksisteeri). Magnetvälja iga punkti läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata `parema käe reegli' abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti
Loodan, et saan targemaks. Püsimagneti omadused Püsimagneti kõige tähtsam on see, et magneetunud rauast esemed säilitavad magneti omadused peale sellega kokku puutumist. Püsimagnetit ümbritseb alati elektriväli. Samuti on selle omaduseks tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagneti omadusi määrab elektroonide olemuslik magnetväli. Igal püsimagnetil on kaks poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolustes on magneti mõju raudesemetele kõige suurem. See osa, kui puudub mõju on neutraalne. Neid poolused on saanud nime tänu sellele, et üks pool pöördub põhja ja teine lõunasse. Põhjapoolust tähistatakse tavaliselt tähega N ja lõunapoolust tähega S. Kui eraldada kaks poolust, siis saame kaks magnetit, millel on mõlemal nii põhja- kui
Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Meie kodudes on osa valgusteid kohtkindlad (elektripliit, pesumasin) ja teised teisaldatavad (tolmuimeja, valgusti, raadio). Ühendatud elektrivõrku. Püsimagnet kahe poolusega metallist keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid. Põhjapoolus ja lõunapoolus kohad, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magnetjõud on suunatud lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetväli ümbritseb vooluga juhet ja kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Magnetvälja jõujooned on magnetvälja graafiline kujutis. Pooli abil tekitatakse elektriseadmetes magnetvälja. Jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet raudsüdamikuga pool Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Induktsioonvool magnetväljas liikuvas juhtmes tekkiv elektrivool.
Rauast mõõku kasutasid ise, pronksmõõku eksportisid põhja poole. Paremad relvad hoiti endale ja üritati hoida raua tootmise saladusi. Hallstatti kultuur on tuntud ka seetõttu, et nender ülikud on rajanud esimesed tõelisi kindlustatud asulad (nt heuneburgi linnus). Kunagi olid need kindlustatud savitellistest müüriga. Hallstatti kultuuri elanikud oskasid toota rauda, kaevandada soola, põhiliselt tegeldi siiski põllumajandusega ja tänu raudesemetele oli ka põllumajandus kõrgel tasemel. Hallstatti lõppjärgus 7. saj paiku, hakkasid raudesemed ka Põhja – Euroopas levima. Järgmine suurt osa Euroopat haaranud kultuur oli La–Tene kultuur. Avastati juba 19. saj keskel. Avastati, sest Šveitsis oli muinashuviline sõjaväelane F Schwab. Tema oli allveearheoloogia pioneer. Mõnest Šveitsi järvest oli leitud huvitavaid esemeid. Ta palkas kohalikke mehi ja õpetas neid huvitavaid esemeid ära tooma
annaabi.ee 
