MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua
Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud. Franklini piksevarras Kohe tekkis uus probleem, kas ka välk nagu elektrisädegi tõmbub teravike poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse
Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud. Kohe tekkis uus probleem, kas ka välk nagu elektrisädegi tõmbub tervaike poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja
Tavaliselt äge ja võimukas Kolumbus säilitas rahu. See mõjus. Võeti vastu kompromissettepanek: oodata veel kolm päeva. (Varsavski 1982:10). Juba varahommikust peale puhus pärituul. Kuid meri oli tormine ja lained muutusid aina järsemaks. Ees sõitsid "Pinta" ja "Niña", tagapool lipulaev "Santa María". Kõrgusse sööstev laine tõi rohelise pilliroovarre. Seejärel kepi. "Niña" meremeestel õnnestus välja õngitseda teine kepp, mille ots oli raudeseme abil teritatud nii neile vähemalt näis. Meremehed eksisid: keppi oli teritatud kivist riistaga. Kuid 20 seda ei suutnud keegi Kolumbuse meeskonnast ette kujutada Euroopas ei olnud juba ammu kivist tööriistu. (Varsavski 1982:10). Kell kümme õhtul nägi Kolumbus kauguses midagi vilkuvat. Valgus oli ebamäärane ja veendumaks, kas see on maa, kutsus admiral kuningliku voodiülema Piero
naine väita, et on tegelikult sadu aastaid vana ja oma noorusliku välimuse on säilitanud vaid tänu vananemisvastasele salvile. Keskajal unistas iga inimene kulla valmistamisest ja seeläbi kiirelt rikastumisest. Ka selle jaoks leidus spetsiaalseid vedelikke, mille paarist tilgast piisas, et mistahes metalli kullaks muuta. Selle demonstreerimiseks tilgutasid müügimehed-maagid vette paar tilka imeeliksiiri ning pistsid siis sinna sisse mõne raudeseme. Ja justkui võluväel oli raud veest välja võttes kullaks muutnud. Selle saavutamiseks kasutati juba varem kullatud metalli, mis oli vees lahustuva värviga üle võõbatud. Kui ,,rauatükk" nüüd vette pisteti, lahtus värv ja nii võisidki maagid eliksiiriga segatud veest puhta kullatükki välja tõmmata. 3 Kõigil eliksiiridel oli suur menu, neile joosti lausa tormi. Loomulikult oli selline töö
Kui see langes, siis kaldad paljastusid mitmekümne meetri ulatuses, tulid välja igasugused palkrajatised. Põllumehed tahtsid järvemudast põldu teha, selle käigus leiti igast lahedaid asju. Avastati, et Sveitsi mitmetes järvedes on olnud asulad, hooned on ehitatud vaiade peale. Mõnel pool tuli välja ka pronksiaegseid asju, ühes kohas tuli välja asula, kus oli elatud nii kivi kui ka pronksiajal. La-Téne'ist leiti sadulaid, mõõku jne, üle 800 raudeseme, sadakonna mõõgaga. Praeguseks on leitud üle 2500 eseme, odasid u 300, 400 sõlge, kuld- ja hõbeesemeid. On pakutud teooria, et oli kaubalaev, järve peal torm ja hooned vajusid vette. Veits kahtlane. Ehk oli tegu ohverdamispaigaga? See on kultuur, mis on levinud ulatuslikul territooriumil, seda seostatakse keltidega. Neil oli komme ohverdada vette. Ehk on see siiski seotud? Selles kultuuris võetakse kasutusel mitmed maaharimisriistad.
annaabi.ee 
