8.4. Seinte suurpaneele: a- kolmekihiline välisseinapaneel (1- raudbetoon, 2- soojaisolatsioon, 3- fassaadi faktuurkiht), b- mullbetoonist karkasshoone paneel, c- vaheseina paneel. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. JOONIS 8.8.5. Raudbetoontalade ristlõikeid: a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline.
paigaldamine; betooni tihendamine; toote pealispinna silumine. 9. Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. 10. Vundamendiplokkide põhitüübid on taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. 11. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpannelid. Ribakujuliased jagunevad kuju järgi õõnes- ja ribipaneelideks. 12. Raudbetoontalade põhitüübid geomeetrilise kuju järgi: ristkülikuline; L-kujuline; T-kijuline; e- riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad
laiusest. Terasprofiilid peavad toetuma ava desse projektis ettenähtud taridetailid. Et sarrus plokis oleva soone põhja ei lan- põskedele vähemalt 300 mm pikkuselt. 42-0290 Kulud ja meetodid 6 30. Kui plokkmüüritistes olevad avad on laiad ja nende kohal on suur koormus, silla- takse avad tavaliselt raudbetoontalade- ga. Raudbetoontala valmistatakse alati tööjooniste kohaselt. Ava kohale tehak- se raketis, sellesse paigaldatakse sarrus ja raketis valatakse betooni täis. Raudbe- toontala peab toetuma ava põskedele nii pikalt, et taluks talale langevat sur- vejõudu, kuid mitte vähem kui 300 mm pikkuselt. Kui kasutatakse monteeritavat sillust, peab ehitusplatsil olema silluse paigaldamiseks sobiv tõsteseade. Deformatsioonivuugid 31
Müürikivi survetugevus: määratud arvu müürikivide keskmine survetugevus. Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervi- kuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud raudbetoontalade ja -postide ( või ar- meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks.
mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid
Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. · Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. 39. Müürimördid- olemus, erinevad liigid- · Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega.
136 Vaata joonist. Joonis 9.8.12. Raudbetoon-detailide tõstmine: a – tõsteaas, b – tala tõsteasendis. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta vundamendiplokkide tüüpe. 2. Nimeta vahelae-paneelide tüüpe. 3. Nimeta raudbetoontalade tüüpe nende kuju järgi. 4. Nimeta veel betoontooteid. 10. MÖRDID 137 10.1. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid. Mördid koosnevad: veest, peentäitematerjalist, lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad mördis ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid: müürimördid,
annaabi.ee 
