lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud silla asemele tuli kiiresti ehitada uus: see valmiski 1945. aastal, sedapuhku puidust. Uuesti võeti sillaehitus Käreveres ette umbes kümne aasta pärast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999. aastal ehitati selleks ajaks täieslikult amortiseerunud maanteesilla kõrvale uus raudbetoonsild. Varem oma vähese kõrguse tõttu laevasõidule takistuseks olnud Jänese raudteesild lasti samuti Teise maailmasõja ajal õhku. Emajõe veetee edendamine tänapäeval. Vahepeal varjusurmas olnud siseveelaevandus on tasapisi taas populaarsust kogunud. Kõiki meie laevateid haldab veeteede amet, kes muu hulgas jälgib seda, et Emajõe veeteelt eemaldataks ohud ja takistused ning süvendataks regulaarselt Praaga faarvaatrit, kuhu suuremad tormid aina uut liiva uhavad
maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik 1) Geoloogilised iseärasused 2) Hüdromeetrilised iseärasused 3) Hüdroloogilised iseärasused 4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas.
Sild ületab Emajõge ning ühendab Kroonuaia ja Sauna tänavat. Kroonuaia tänava pikendusele paigaldati pontoonsild 1950. aastate algul. Tegemist oli autosillaga. Sealt sõitsid üle ka bussid ja see oli jõelaevade jaoks piisavalt kõrge. 1970. aastate alul sild lagunes ja selle asemel rajati jalakäijatele mõeldud lahtikäiv pontoonsild. Jalakäijate sild avati jõelaevade läbilaskmiseks ja kevadise jääminekuajal. Sild lagunes 1989. aastal ja seda enam ei taastatud. Raudbetoonsild pikkusega 89 m avati 1996 ning silla projekteeris Anatoli Petrov Peterburist ja ehitas K-Most.11 Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga. Vabadussilla ajalugu Vabadussilla asukohta peetakse muistseks Emajõe ületuskohaks, mille kaudu käis kaubavedu Venemaa linnade ja Eesti maakonnakeskuste vahel. Uue sillana rajati 1810. aastal puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti ning juba 1823. aastaks oli sild muutunud ohtlikuks
teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik · Rajatise asukoha valik: 1) Geoloogilised iseärasused 2) Hüdromeetrilised iseärasused 3) Hüdroloogilised iseärasused 4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas.
Õhukeseseinaliste suureavaliste raudbetoonkonstruktsioonide (raudbetoonkoorikute) ehitami- ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga.
Õhukeseseinaliste suureavaliste raudbetoonkonstruktsioonide (raudbetoonkoorikute) ehitami- ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga.
annaabi.ee 
