Naine oli väga õnnelik, et suur mure sai kaelast ära. Cedric rääkis Havishamile oma sõbrast Hobbsist ja nendevahelistest vestlustest. Cedricu soov oli Hobbsile kinkida kulduur. Havisham tegi selle võimalikuks ning Hobbs oli väga õnnelik ja samas kurb, et tema sõber lahkub. Cedricul oli kahju ühest vanast naisest, keda ta kutsus õunanaiseks. Naine oli väga vana, vaene ja ta müüs õunu. Tal ei olnud oma kodu, kus magada ja soojas olla. Cedric ostis talle telgi, raudahju, sooja rätiku et külmaga kondid ei valutaks. Lisaks andis talle veel raha. Cedricu sõber Dick oli saapaviksia ning töötas ühe halva mehe all, kes talle raha ei andnud. Cedric andis Dickile raha, et see ostaks ennast Jake alt välja ja paneks oma äri püsti. Muretseks suure sildi ja uued harjad. Kõik olid talle väga tänulikud ning Havisham oli üllatunud, et üks seitsme aastane poiss on nii hea südamega. Tuli päev, kus Cedric, ema ja Havisham pidid Inglismaale sõitma
Lahendus: Teeme joonise. h r Antud on r = 0,7 cm; h = 3,5 cm. Leiame Sk; Sp; St. Külgpindala Sk = 2rh; Sk = 2 . 0,7 . 3,5 = 4,9 (cm2); põhjapindala Sp = r2; Sp = . 0,72 = 0,49 (cm2); täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 0,49 + 4,9 = 5,88 (cm2). Vastus: Silindri külgpindala on 4,9 cm 2, põhjapindala 4 cm2 ja täispindala 5,88 cm2. 4. Kui palju kulub silindrikujulise raudahju külgpindala katmiseks, kui ahju kõrgus on 1,3 m ja läbimõõt 0,7 m? Lahendus: Joonistame silindrikujulise ahju. h r Antud on ahju läbimõõt d = 0,7 m; kõrgus h = 1,3 m. Leiame raudahju külgpindala Sk. Külgpindala Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,7 . 1,3 = 0,91 ~0 2,86 (m2); Vastus: Silindrikujulise raudahju külgpindala on 2,86 m 2. 5. On tarvis valmistada plekist silindrikujuline nõu (ilma kaaneta)
Ta ei ole isehakand,ta on sünnist saadik kakand. Poolfiktsionaalsete tekstide tõlgendamine Nt. päevik, kiri, autobiograafia, memuaarid, reisikirjad - life writing ,,Kõik teed on teie ees lahti! Seda kuulsime oma viimase kooliaasta kevadel 1940. aasta kevadel korduvalt. Ja mitte keegi ei aimanud, et teed meie ees on varsti hoopis püsti... Mu kallid kooliõed Hilja ja Benita! Kas mäletate, kuidas me abiturientidena peitusime vahetundides oma ümmarguse raudahju taha, kui korrapidajaõpetaja tuli klassi kontrollima (...)."(Dagmar Normet: Avanevad uksed. Tln, 2001) ,,Oktoober. Selle kuu kuuendal päeval sain ma Issanda armulauale võetud. Nõnda läks minu leeriaeg mööda. Nüüd läksin ma Beermanni isanda juurde talveks abiks lapsi koolitama ja algasin oma ametit 7. oktoobril."Artur Vahter: Karl August Hermanni päevik. Tln, 1990. ,,Dublini tramm Luas on pikk otsekui angerjas ning umbes sama värvi ja sama külm.
Koja sisemus oli jaotatud kindlateks osadeks. Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks", koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju. Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel lehtpuuvitstega ja põdranahkadega. Oksi vahetati suvel iga päev, talvel kord nädalas. Tagumises vasakpoolses osas oli peremehe koht, tema vastas tagumises parempoolses osas istus perenaine koos väiksemate lastega. Peremehest järgmistena ukse pool olid vanemate laste ja vanainimeste kohad, uksele kõige lähemal elasid teenijad, peremehe
millegagi Jürkat, et see kannaks ja halud kuhugi ära peidaks, näiteks igasse peatsisse paar halgu. Kui siis õhtul kõik vaikseks jäi, roniti asemelt välja ja pandi suur raudahi küdema, mis asus keset katusealust. Köeti mõnikord nõnda, et ahi lõi helendama, ja siis nihutati voodid otsapidi soojuseallikale lähemale. Hommikuks ahi oli muidugi jahtunud ja Siber endiselt külm. Sellepärast pooldasid mõned rohkem ,,vaimu" kui raudahju sooja. ,,Ahjusoe ajab lutikale vaimu peale", ütlesid nad elutargalt. ,,Aga inimesel pole hea magada, kui lutikal tuleb vaim peale." ,,Jah, ei ole inimesel hea, kui tuleb lutikal vaim peale," kinnitasid teised. ,,Parem tulgu inimesel endal vaim peale," seletati, ja nõnda tõusis Siberis iga õhtu, mõnikord ka hommikuti põrgumüra, mille tulemuseks oli tolmu, nagu laotataks kütist või peksetaks rehte.