ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3.
tuua paterellid. Samal ajal hakati üha enam linnusemüüride lammutamiseks kasutama sapööre ja insenere. Levivad ka kõikvõimalikud piiramisseadeldised piiramine muutus teaduseks. Nagu eelpool mainitud olid kivi ja puit keskaja baasmaterjalid, rauda ei saa sinna hulka lisada, kuna raud oli keskajal tõeliseks harulduseks ja seda kasutati ühe peamise väljaveoartiklina itta. Kuna raud oli haruldus siis läheb keskaja rauatoodang peamiselt relvastuseks ja sõjaliseks otstarbeks, rauast tööriistade hulgas domineerivad väikeste mõõtmete ja efektiivsusega instrumendid. Näiteks sirpide, vikatite, sahkade ja teiste tööriistade olulisemad osad. Vaatamata keskaja energiamajanduses toimunud suurele edasiminekule, vee ja tuuleenergia kasutamise arengule 12. 13. sajandil tuleb siiski põhiline osa energiast inimestelt ja loomadelt. Kuid siingi vallas toimub teatud edasiminek - ,,moodne rakend" võimaldas
Alumiiniumil on elektrijuhtmete materjalina veel üks puudus. Et ta on palju aktiivsem metall kui vask, tekib tema pinnale kergemini oksiidikiht. See kiht halvendab elektrijuhtivust juhtmete ühenduskohtades. Soovitatav on vältida vask- ja alumiiniumjuhtmete omavahelist ühendamist. Sel juhul oksüdeerub alumiinium kui aktiivsem metall eriti tugevasti. Üleminekuks alumiiniumilt vasele võib kasutada kokkusulatatud ühenduskohti. Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest kogutoodangust! Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Mis on sulamid ja miks eelistatakse neid sageli puhastele metallidele? Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamid on enamasti küllaltki ühtlase koostisega- silmaga vaatlemisel või ka lihtsamate mikroskoopide abil ei ole võimalik nende koostisosi üksteisest eritada.
Selleaegseid kaevandusmasinaid on kirjeldanud Georg Bauer (1494-1555), keda rohkem tuntakse Agricola nime all, oma kuulsas raamatus ,,De re metallica" (1556). Üleminek kivisöele Keskajal alanud rauaahjude kõrguse ja mahu ning õhutõmbe suurendamine viis sulametallide saamiseni. Algul oldi hädas toorraua puhastamisega, kuid aja jooksul õpiti sulamisprotsessi järjest paremini tundma, tänu millele alates 16. saj. lõpust rauatoodang hakkas kiiresti kasvama. Enam ei piiranud tehnika arengut raua kallidus. See-eest tekkis uus kitsaskoht ei jätkunud taandamiseks tarvilikku puidusütt. Vanad rauatootmismasinad ei suutnud seetõttu enam sammu pidada matsarikka Rootsi ja Venemaaga. Kaubanduses ja sõjaasjanduses nõutav raud lõi aluse nende arenguks. Malmsuurtükkide valmistamise sai kasutada pronksist kirikukellade valajate tööoskusi. Inglismaa tõusis oma suurtükkidega kuulsaks väljaspool Euroopatki
maavarade rohkus, juhtiv riik ülemerekaubanduses Sellest tuleneb kapitali akumileerimine ÜK oli saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konfliktidest Oli liidus Sotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr