täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e. gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et püssirohugaasid mõjutavad kuuli lendu ka pärast kuuli rauast väljumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebaühtlane rauasuue juhib püssirohugaase ebaühtlaselt ning see omakorda suurendab kuulide hajuvust. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest-mida pikem on raud,seda kauem avaldavad gaasid kuulile mõju nind seda suurem on kuuli algkiirus. 2. kuuli massist- mida väiksem on kuuli mass, seda suurem on kiirus. 3. püssirohu massist,temp. ja niiskusest- mida rohkem on püssirohtu, seda suurem on rõhk-järelikult on ka kiirus suurem
vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas. Huvitaval kombel on Napoleoni sissetungi ajast, 1812 aastast pärit Vene püstolid harvaesinevad, palju rohkem on püstoleid 1813 ja 1814 aastast, nagu oleks tootmine õige hoo sisse saanud alles aasta hiljem. Ka Tallinna Linnamuuseumis on 1813 ja 1814 aastal valmistatud Vene ratsaväepüstoleid. Püstoleid kanti reeglina paarikaupa sadulataskutes, rauasuue allapoole. Tegemist polnud mingi imerelvaga, isegi 10 meetri kauguselt tulistades oli neist raske märki tabada. Nii ründeks kui kaitseks eelistasid ratsaväelased ebatäpsele püstolile mõõka. Napoleoni sõdade järel kadusid püstolid ratsaväe sõdurite relvastusest nii Venemaal kui ka Inglismaal ja Prantsusmaal, jäädes alles ainult ohvitseridele ning allohvitseridele. XIX sajandi alguse püstol on suurepärane näide minimaalse lahinguväärtusega relvast, mida
Relva raskuse toimel keha veidi vajub ning kirp asetub sudamiku suhtes oigesti. Pingestamata pustiasendis viskub vaikekaliibrilise pussi rauasuue lasu ajal ules niivord, et sihtimisseadmed on suunatud marklehest korgemale. Laskuri jaoks on tahtis jargida seda sihtimisprotsessi lopposana
korral; Pp rõhk püssirohu täieliku põlemise korral; lp kuuli teekond püssirohu täieliku põlemiseni; Vs kuuli suudmekiirus; Ps rõhk kuuli väljumisel rauast; ls kuuli teekond kuni väljumiseni rauast; ls + lj kuuli teekond kuni püssirohugaaside rõhu langemiseni ümbritseva õhurõhu tasemele rauasuuet hoida erilise hoolega ku- väiksem on kuuli mass, seda suurem lutamise ja defektide tekkimise eest, on kiirus. sest ebaühtlane rauasuue juhib püssi- Mida rohkem on püssirohtu, seda rohugaase ebaühtlaselt ning see oma- suurem on rõhk järelikult on ka kii- korda suurendab kuulide hajuvust. rus suurem. Püssirohu temperatuuri Kuuli algkiirus sõltub: tõusuga kasvab selle põlemiskiirus,
annaabi.ee 
