See on tekkinud soistel rauarikkast põhjaveest. Tallinna teletorni ehituse ajal 1977. aastal avastatud sooraua leiukohas asub maaks huumushorisondi all kohati kuini 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni40% rauda. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988.aastal tehti seal esimesena katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulada,tulemuseks oli 680 g rauda.1990saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Raual on palju sulameid mõned neid tutvustan 1-Malm(Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) 2-Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) 3-Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega 4-Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid Malm
Hiljem kuumutati ja taoti käsnaraud tihedamaks. Eelkõige oli rauda vaja talu majapidamises vajalike tööriistade sepistamiseks. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada. Keemikutarkust Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Rauaaeg Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristuse-eelse 2. aastatuhande teisel poolel. Suuremas osas Euraasias ja kohati Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1. aastatuhande esimesel poolel.
kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu. (Sörve) tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) Tarandkalmes olid kivi laotud pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid. 3 kultuuripiirkonda Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne-
muistsete savitahvlite ja kivibareljeefide, samuti räbu vanuse järgi, hakati rauamaagist metalli tootma alles aastail 1700 1500 e. m. a., peitel on aga 1200 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. Itaalia arheoloogiaekspeditsioon avastas Kafue jõe ääres (Sambesi jõestik) rauasulatusahju jäänused koos lakiga. Ahju vanus on vähemalt 4000 aastat. Rauda toodeti rauamaagist, mitte meteoriitidest. USA aatomiuurimise vanimas keskuses Aragoni rahvuslaboris on nn. raudkamber, kus määratakse radioaktiivsete elementide esinemist ja jaotust inimkehas. Et isoleerida uurimisobjekti kosmilisest kiirgusest, paigutatakse inimene raudkambrisse mõõtmetega 2,4 X 1,8 X 1,93 m. Seinte ja põranda paksus on umbes 0,6 m. Kui 1940
6) Surmaarheoloogia (haudade uurimine) 7) Militaararheoloogia Arheoloogia uurimiskeskkonna järgi 1) Allveearheoloogia (sõidukid/hooned, mis on üleujutuste tagajärjel kadunuks jäänud) 2) Koobastearheoloogia 3) Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia maapinnalt uurides pole võimalik eristada) Eksperimentaalarheoloogia Arheoloogid korraldavad eksperimente ja teevad katseid. Uuritakse mingete tegevuste katsetamisega (rauasulatuseksperiment), seeläbi on õpitud ehitama rauasulatusahju. Soomaagist raua kätte saamiseks tehti ligi 20 aastat katseid. Selle alla käivad ka võitluste/sõdade rekonstrueerimine (muinassõjad -> taaskehastus). Arheoloogia allikad 1. Kinnismuistised mingi objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse või inimese paigas elamise tagajärjel. Iseloomulik tunnus on kultuurkiht -> inimese paigal elamise või tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht, mis koosenb ehitus- ja
Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed. Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe. Veel nelisada aastat hiljem sai lätlaste juures ühe künnihobuse eest ühe kirve. Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks Saaremaa jõukuse allikaks.(Luup, Nr.8(91) 19.04.1999.) Tänapäeva metsasus on umbes samal tasandil s.o. ca 50% piirimail, mis oli L.Laasimeri (1965) hinnangul 13. sajandil. Kuna rahvaarv oli praegusest mitu korda väiksem, siis toimus metsakasutus tol ajal enamasti n.n. omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise. Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi
annaabi.ee 
