Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga. Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned. Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud. Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid. Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla. Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030
Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad. Oppidiumid on kõige varasemad linnalaadsed asulad Seal elasid põhiliselt käsitöölised, kaubitsemis ja pol ja üh elu keskus. Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt rauasulatamisega. Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi leiukohad. Eesti rauaaeg 500 ekr-1225 Vanem rauaaeg 500ekr-450 pkr Eelrooma rauaaeg 500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis haarab paljusi asju nt matmiskombestik kivikirstkalme->tarandkalme.Ilmuvad nelinurksed tarandid kuhu surnuid hakatakse maksma
Suurem oppidium on isegi 600 hektarit. Oppidiumi kaitseks on kasutatud kive, palke ja mulda. Selline valliehitis võis levida ka põhja. Arvatakse, et ka Eesti suurtes vallides võis sees olla puidkonstruktsioon. Oppidiumi värav oli oluline, ründajad üritasid alati esimesena värava vallutada. Väravad pidid seega tugevad olema, värava ees on kitsas tee, siis kaitsjad saaavad ründajaid müüri pealt kahjustada. Keldid olid tähtsad ka seetõttu, et tegelesid aktiivselt rauasulatamisega ja tootsid suurtes kogustes rauda, raua tootmine käis oppidiumis. Oppidiumid on rajatud piirkondadesse, kus 27 ümbruses on palju rauamaaki. Keldid olid valmis saanud põhiosa tööriistavorme, mis on püsinud tänapäevani (rauast odaots, sirp, nuga, lusikpuur, käärid, nuga, viil, kirves, haamer, raudäärisega puulabidas). Tehti ka rõngasrüüsid, mis oli keltide leiutatud, ja ka kilpe. Palju
o Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu) o Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma. Eestis leidub soorauamaaki. o Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi. o Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha. o Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega. o Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse
annaabi.ee 
