Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7 Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja savinõukilde, mis on saadud peamiselt varastest tarandkalmetest. Eelrooma rauaaja algul jätkus keraamika areng pronksiaja põhjalt. Koostisest ja nõude
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
Tundub, et kui varem kindlustati kogu kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaaegsed kindlustised olid mõeldud pigem ühe eliidiperekonna kaitseks. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Enamasti on tegemist olnud puittaraga, vahel ka madala kivivalliga selle all või ees. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Skandinaaviamaades on mitmed uurijad osutanud ringvall-linnustele kui võimalikele kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral.
kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine · abivahendid luureks: a) aerofotod, õhuvaatlus, b) periskoobid, mini- ja automaatkaamerad (hauakambrid), c) GPS-seadmega kaardile positsioneerimine · Kõige sagedamini avastatakse kiviaegseid asulaid järve ja jõe ühtesuubumiskohal ning rauaaegseid asulaid allikate läheduses (praeguste külade) · Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga? - Vaatle ülesküntud põldu (aprill, september-oktoober) asulakoht eristub muust põllust tumedama värvuse tõttu (süsi mullas) ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke (kolle, ahi) · Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab
annaabi.ee 
