Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid
valduste rüüstamise vältimiseks samuti rahu teha ja ristimise vastu võtta. Maakondade ulatuslik, ehkki mitte täielik ristimine (kuni Navesti ja Emajõeni põhjas) viidi läbi arvatavasti suve lõpul või sügise alguses. "Teiste eestlaste metsikuse tõttu" preestrid kohapeale elama jääda siiski veel ei söandanud. Kokkupõrge Saaremaa Uues sadamas Sama aasta suvel lahkusid Riiast koos Saksamaale pöörduvate ristisõdijate laevadega ka Ratzeburgi piiskop Philipp ja Eestimaa piiskop Theoderich, et minna Rooma kirikukogule. Kohe reisi algul tormi ja vastutuule kätte sattunud laevad otsisid varju Saaremaa Uuest sadamast (portus novus), kus nad aga saarlaste poolt sisse piirati. Pärast teistest Eestimaa maakondadest abivägede saamist rünnati ristisõdijate kogesid ja püüti neid tuleparvedega põlema süüdata. Ristisõdijatel õnnestus rünnak tõrjuda ja hiljem ka sadamast välja pääseda. Neljas Lateraani kirikukogu 11.–30
Kahekümneseitsmel korral purjetas ta üle Läänemere, et tuua siia ristisõdijaid või minna neid värbama. Piiskopiameti esimesel aastal kutsus ta Ojamaal (Gotland) üles liivlastevastasele ristiretkele ning kohtus Taani kuninga ja Lundi peapiiskopiga. Talvel 1199-1200 värbas Albert ristirüütleid Saksamaal ja kindlustas oma tegevusele Saksa-Rooma kuninga Philippi heakskiidu. Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini augustiinlased, Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega.
Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6. Vastsekäigud lühikesed, lõpevad nukuhälliga. Noormardikad kooruvad juulist septembrini. Küpsussööm samas koore all, ka mardikad talvituvad osaliselt koore all, mullas või samblas. Põlvkond üheaastane. Tõrje nagu kuuse- kooreüraski puhul. Vähemtähtsad kahjurid üraskite hulgas on rädiüraskid, kõduüraskid, puiduüraskid, jne. Kasel esineb kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi). Mardikas on 4,5.....6,5 mm pikk, läikivmust. Lendlus toimub juuni lõpus- juulis, haude rajab nii tervetele kui ka kiduratele vanematele või keskealistele arukaskedele, harvem teistele liikidele. Harva asustab lehtpuu metsamaterjali. Monogaamne liik. Emakäik on sirge, kuni 10 cm pikkune, alt üles suunduv pikikäik. Pruuni näripuruga vastsekäigud on kiirjalt emakäigust lähtuvad. Vastsed talvituvad koore all ja nukkuvad järgmise aasta juunis.
tugipiidad (St. Georgi kirik Limburgis,13.saj.).Suurt tähelepanu pööratakse skulptuursele dekoorile (Paderborni toomkirik, 13.saj.; Münsteri toomkirik, 13.saj. II veerand). Saksa romaani arhitektuuris on suur osa ka telliskiviarhitektuuril, eriti Põhja Saksamaal. Nende kirikute arhitektuur on lihtne, tüüpilisemate ehisvormidena kasutatakse fassaadil ümarkaarfriisi, kus kaared üksteisest läbi pöimuvad (Lüübeki toomkirik,12.saj. lõpp, 13.saj. algus; Ratzeburgi toomkirik, 12-13.saj. Profaanarhitektuuri on Saksa aladel suhteliselt vähe säilinud. Varased romaani ajastu kindlused ehitati raskesti ligipääsetavasse kohtadesse /siit ka nende nimetus "burg"), algselt olid nad puust, küll aga kuulus igasse kindlusekompleksi vähemalt üks kiviehitis torn. e. bergfried. Alates 12.sajandist saab kiviarhitektuur ka kindluslossides valdavaks. Ühtset plaanistruktuuri kindluslossidel ei ole, mõnes on üks, mõnes kaks bergfriedi ( näiteks on 12.
annaabi.ee 
