2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks. Kui rattavõll istub ühe otsaga diferentsiaalkarbis, võlli väline ots sidestatakse rattarummuga ning rumm istub rattavõlli kesta välisotsal olevatel laagritel, on tegemnist koormamata võlliga ning võllile mõjub ainult rattale edasikantav pöördemoment. 9. Hüdrotrafo ülesanne ja töötamine Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja
Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral. Reguleerimisel tuleb jälgida, et mõlema liigendi pikkuste vahe ei ületaks 1,5 mm, muidu tekib kokku- või lahkujooks. Käändtelje seadenurga reguleerimiseks on ette nähtud amotrisaatori püstmikul all osas asuvad reguleerimismutrid. 1.4. Rattalaagrid Nii ees kui ka tagasillas on kaherealised kuullaager tüüpi rattalaagrid. Tagasilla laagrid on vahetatavad koos rattarummuga(sele15). 9 Sele 15. Tagumine rattalaager[9] Sele 16. Esimene rattalaager[10] 1.5. Küünalvedrustus Selgitada miks kasutatakse küünalvedrustuse korral vedru pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust (teljed ei lange kokku), koostada skeem.
ekstsentrikud, mis ei lase klotse trumlist liiga palju eemale nihkuda. Pilu saab reguleerida ekstsentrikute pööramisega. Ketaspidurid on trummelpiduritest mitmeti paremad: peatavad rattaid võrdse jõuga, ei vaja reguleerimist ega kuumene liiga palju. Ometi ei kasutata ketaspidureid alati, eriti tagaratastel, kus kettad saavad märjaks ja ei suuda siis rattaid peatada. Ketaspidur ei sobi ka hästi seisupiduriks. Ketaspiduri töötamine. Piduriketas pöörleb koos rattarummuga. Tema ühte kohta ümbritseb hargina sadul, mille sees on töösilindrid ja kolvid. Viimased ulatuvad vastu lamedaid klotse, mille kettapoolsel küljel paikneb hõõrdkate. Kui pidurivedelik surub kolbe, siis pigistatakse ketas klotside vahele kinni. Klotse hoiavad kohal nendest läbi ulatuvad sõrmed. Nii ketas- kui trummelpiduri töösilindrite küljes on õhutusventiilid. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmed. Põhilaterna ehitus.
tel, mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümber- laadimispunkti kaudu. Veosüsteemi ühenduste korraldus meenutab ratast, kus liiklus toimuks just nagu mööda kodaraid, mis on ühendatud ratta keskel oleva rattarummuga. Rattarumm, mille all mõeldakse huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konso- lideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Tänapäeval kasutatakse kõnealust põhimõtet laialdaselt nii kauba- kui ka reisijaveosüsteemides. Kaubavedu-
annaabi.ee 
