JÕUOSAD AUTOLE Referaat Juhendaja Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1 SIDURIKOMPLEKTID,SIDURIKETTAD, SIDURIKORVID, SURVELAAGRID............4 2 VEOVÕLLIOTSA KOMPLEKTID, VEOVÕLLIOTSA KAITSEKUMMID, VEOVÕLLID. 5 3 KARDAANIRISTID, KARDAANI TUGILAAGRID, KARDAANI TUGIPUKID................6 4 RATTALAAGRID, RATTARUMMUD........................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 9 LISAD......................................................................................................................... 10
masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli ei püsi(rattalaagrid); kõige levinum on litool 1500C vee suhtes ebakindel; solidool sulamistemp. 900C vee suhtes kindel. Ehitus: karter; õlimõõtevarras; õlitäiteava koos korgiga; õlivõttur; õlipump; reduktsiooni klapp; õlifilter; õli torud ja kanalid; manomeeter või kontroll lamp ja selle andur. Normaalne ülirõhk 2...4 MPa(kg/cm3). Reduktsiooniklapp on selleks, et õlirõhk ei läheks suureks.
Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused? Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral. Reguleerimisel tuleb jälgida, et mõlema liigendi pikkuste vahe ei ületaks 1,5 mm, muidu tekib kokku- või lahkujooks. Käändtelje seadenurga reguleerimiseks on ette nähtud amotrisaatori püstmikul all osas asuvad reguleerimismutrid. 1.4. Rattalaagrid Nii ees kui ka tagasillas on kaherealised kuullaager tüüpi rattalaagrid. Tagasilla laagrid on vahetatavad koos rattarummuga(sele15). 9 Sele 15. Tagumine rattalaager[9] Sele 16. Esimene rattalaager[10] 1.5. Küünalvedrustus
Sisaldab suure survetaluvuse (EP-) lisandeid. · Pikkade intervallidega määrimiseks. · Kõrge survetaluvus tänu EP-lisanditele. · Hea tihendusvõimega ja veekindel. · Oksüdeerumis- ja korrosioonikindel. · Ei sisalda raskemetalliühendeid ega kloori. · Ei sisalda silikooni ega vaiku. · Praktilises tuubis MULTI-PURPOSE GREASE IV Sünteetiline, kõrge-suutlikusega määre valgete tahkete määrdeosakestega. LAAGRIVASELIIN Määrib: veere- ja liuglaagreid näit. rattalaagrid, siinid, liigendid, võllid, laagrid, kus pinnasurve on suur või on koormus löökidena. Molübdeensulfiidühenditega (MoS2) liitium-määre. Koormatuna moodustab liugpinnale tugeva määrdekihi. Eriti sobiv seadme määrimiseks selle kasutuselevõtul. Vähendab hõõrdumist ja kulumist. Pikendab määrimisperioodi. Kaitseb korrosiooni eest. PAIGALDUSMÄÄRE Valge · Kõrgkvaliteetne määre paigaldustele ja algmäärimiseks. · Suurt survet taluv määrdekiht lihtsustab paigaldamist
Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild.
Joonis nr.15 Pooltelg 23 Joonis nr.16 Pooltelje erinevad osad 24 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid Differentsiaalis vahetatakse iga 20 000 kilomeetri järel õli, kontrollitakse ega ei esineks lekkeid ega muid vigastusi. Rattalaagrid enamasri ei vaia hooldus kuna nad on kinnised ja mõnel juhul on nad hoopis tagasilla sees õli sees. Peale 30 000 kilomeetri läbimist kontrollitakse ega ei esineks pooltelje kummides mõrasi ja et nad olaks terved, sammuti kontrollitakse pooltelgede seisukorda, poolteljed ei tohi ristisuunas loksuda, loksumine viitab kuulide pesade kulumisele ja pooltelg tuleks välja vahetada. 25
Koos rikkekirjelduse koostamisega on soovitav teha eelnev proovisõit kus autojuhiks on klient ise. Nii tulevad esile ka sõidustiili mõjud. 6.6 Üldkontrollimised 6.6.1 Alusvankri ja jõuülekande seisukord Kohe rikkeotsingu alguses tuleb veenduda, et suurenenud müra või vibratsioon tuleb ikka tõepoolest käigukastist! Sageli esineb juhtumeid, kus arvatavalt käigukastist tuleva müra tegelikuks allikaks on hoopis rehvid või rattalaagrid. 6.6.2 Mootori töötamine/ tühikäiguregulaatorid Automaatkäigukasti süsteemne rikkeotsing eeldab mootori ja selle juhtsüsteemide korrasolekut. Veendu, et mootori mehaanika ja tühikäiguregulaator töötab korralikult ning mälus ei ole rikkekoode jne. 6.7 Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll.
annaabi.ee 
