Teose tegelased said Kasahstanis veedetud aja jooksul teada väga palju uut. Kasahstanis räägitakse peamiselt vene keelt, mida peategelase pere eriti ei osanud. Joonis 2 Kasahstani pealinn Astana Kasahstani inimesed suhtusid Eestlastesse sõbralikult, osalt sellepärast et meil on natuke sarnane ajalugu. Natuke harjumatu tundus perele ka Kasahstani elukorraldus. Almatõ linnas on väga palju erinevaid inimesi. Tänaval võib näha korraga uhkeid maastureid ja eesliga ratsutavaid mehi, uhkete villade kõrval on näha lõkke ümber kükitavaid meestesalku. Kasahstanis on põhiline religioon islam, on ka kristlust. Omandati uusi kogemusi ka Kasahstani loodusega. Kasahstanis on mandriline parasvöötme kliima. Põhja-Kasahstanis on ilmad külmemad, Põhja-Kasahstanis asuv pealinn Astana on üks külmemaid maailmas. Kasahstanis on juhtunud suuri loodust mõjutavaid katastroofe nagu näiteks Araali mere kuivamine ja
mütsi kandev naine. Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa
Taillebourg'i lahing Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele.
Tema teosed on täis tugevaid tundeid, rahutud ning maalilised.Liikumismuljet teostes tõid esile lehvivad lipud, taevas tormivad pilved,suitsujaod jne.Pärast reisi hakkas Delacroix maalima värvikaid elulaade, valguse ja varju kontraste,võõrapäraseid inimesi ja riideid.Ta hakkas maalima ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremitrellide taga.Delacroix oli eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoolsetele maalijatele. Piltidel Eugéne Delacroix teosed Skulptuurides ei loodud kõrgetasemelisi romantilisi teoseid.Esile võib tuua ainult Francois Rude tema ,,sõdalaste reljeefiga''. 15. Kirjandus
Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa
Delacriox´ teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsuojad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast Põhja-Aafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad--kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sagelii kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. delacroix´i peateos on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Historitsistlik arhitektuur (§ 29) 1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris
annaabi.ee 
