usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et sääraste küsimuste üle pead vaevata, leidis ta, et inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega, kus iganes ta elab. Tasub välja tuua, et skeptikute filosoofia ei olnud ainult kahtlemise filosoofia. Skeptikud ei öelnud, et ,,hetkel ma seda ei tea, aga kunagi ehk saan
ohustavat teavet esitatakse mõõdukalt enne selle sihipärast tugevat mõju. - Freiming - reklaamimise võte, mille järgi üks ja see sama teave võidakse esitada mingis kindlas kontekstis, mis viib tarbijapoolsete hinnanguteni, mis on reklaamijale kasulikumad võrreldes hinnangutega, mis oleks saadud sama teabe esitamisel mingis sellest erinevas kontekstis. Kui aga inimeste on võimalus süveneda ratsionaalsetesse argumentidesse, siis osutub piisavalt mõjukaks temaatiline freiming, milles kaastunnet esile kutsuvat näidisolukorda ei kasutada. Ennetavas (профилактический) reklaamis soovitatakse kasutada positiivset freimingut, ebasoodsa olukorra avamisele suunatud reklaamis on soovitav kasutada negatiivseid freiminguit. Kahnemani ja Tversky «väljavaateteooria» - inimesed kalduvad kergemini riskima, kui neile
· Carl Gustav Jung ja analüütiline psühholoogia · Neofreudistid (Karen Horney) · Jacques Lacan Sissejuhatus. Psühhoanalüüsi tekkelugu on mõjutanud 19 sajandi peamised mõttesuunad. Mõnedele ta vastandus otseselt, mõnedest integreeris endasse positiivsed mõjud. Vaatma mõningaid neist: RATSIONALISM 19. sajandi algust võib pidada Valgustusliikumise ja saksa klassikalise idealismi ajastuks. Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes ratsionaalsusel põhinev individuaalsuse kultus. MARKSISM Teine mõjukas subjekti-lahkav mõttesuund oli marksismist lähtuv majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus ehk sa oled see, kes oled sa majanduslikus baasis. Marxi arusaamine juba kaugeneb individuaalsest subjekti mõistest ja jätab selle kujunemise majanduse otsustada. IRRATSIONALISM See suund lähtub Nietzschest ja Schopenhaureist. Siin on
sisepõlemismootorid jms Domineeriv Naturaalmajandus Industriaal Post-industriaal tootmisviis (tooraineks on teadmised ja informatsioon) Teadus, eetika, Seisusühiskond Valgustusaeg, modernism, Postmodernism, mõtestamine usk ratsionaalsetesse ja väärtustes ja reeglites üleilmsetesse reeglitesse domineerib ja seadustesse, võrdsus, kultuurirelativism, vabadus diskursus, narratiiv, sallivus Poliitiline süsteem Monarhia Esindusdemokraatia Osalus, otse ja
annaabi.ee 
